Lähetusse minek tuleb nõuetekohaselt vormistada

Paljud ettevõtted saadavad oma töötajaid ja ametnikke lähetusse. Tihti aga ununevad mõned aspektid, millest ei olda teadlikud või mida ei peeta vajalikeks.

Töölähetus tähendab tööülesannete täitmist väljaspool töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Avaliku sektori puhul nimetatakse seda ametniku teenistuslähetuseks. Artiklis käsitletakse mõlemaid töölähetusena.

Töö tegemise koht peab olema kindlaks määratud
Töötaja lähetusse saatmisel peab töö tegemise koht olema määratud. Töölepingu seaduse § 20 sätestab, et töötaja peab tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsusüksuse täpsusega. Töö tegemise koha võib määrata näiteks töölepingus või ametijuhendis.

Töölepingu seadus ei piira poolte kokkuleppevabadust töö tegemise koha osas. Sätte eesmärgiga ei ole kooskõlas töö tegemise koha ebamõistlikult lai või kitsas määratlemine. Näiteks töötaja saatmine Eesti piires ühest linnast teise on töötajale väga koormav. Samas võib kontoris mitteviibiv töötaja sellisel puhul väita, et on siiski töökohal, kuna asub Eestis. Väga kitsas töö tegemise koha määratlus, näiteks kabineti numbri järgi, võib tekitada probleeme asutuse kolimisel ühest hoonest teise.

Kui töö tegemise kohaks on määratud Eesti ning puudub vajadus siselähetusi vormistada, siis tihti unustavad ettevõtted või ei pea vajalikuks ka töö tegemise koha kitsamal määratlemisel siselähetust vormistada. See on aga oluline lähetuses tehtud kulude hüvitamiseks. Töölepingu seaduse alusel kuuluvad hüvitamisele kõik mõistlikud kulud, mida töötaja on teinud tööülesande täitmisel ning mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada. Lähetuskorralduse vormistuseta, kus on kirjas lähetuse aeg ja sihtkoht, puudub lähetuskulude hüvitamiseks otsene alus. Muidu saaks raamatupidamisse esitada hüvitamiseks transpordi- ja majutusarveid, mis pole lähetusega seotud. Samuti saaks pahatahtlik tööandja keelduda töötajale lähetuskulude hüvitamisest, kuna neil pole alust.

Töötaja koolitusele saatmisel tuleb samuti vormistada lähetus ning hüvitada lisaks koolitusele ka lähetusega seotud kulud. Lähetuskulud peab tööandja hüvitama siis, kui koolitusele saatmine toimub tööandja algatusel, osalemine on töötajale kohustuslik ja koolitusel osalemise aeg arvatakse tööaja hulka. Lähetus on sisuliselt võrreldav tööülesande täitmisega, millega kaasnevate kulude hüvitamine on tööandjale kohustuslik.

Kui lähetus jäetakse vormistamata, ei ole kindel, kas töötaja teab, et ta peab töötama tavapärasest erinevas töökohas. Sellisel juhul puudub ka juriidiliselt korrektne dokument, mis suunab töötajat mujale tööd tegema. Lisaks pole töötaja kindel, kas tööandja katab töölähetuse kulud. Lähetuskorralduse puudumisel esineb ka oht, et kulusid konteeritakse valesti – näiteks koolituslähetuse kulusid ei konteerita koolituslähetusena jne. See omakorda mõjutab eelarve täitmist ja planeerimist, eelarveanalüüsi ning selle põhjal tehtavaid juhtimisotsuseid.

Samuti on lähetuse vormistamine oluline juhuks, kui lähetuses peaks tekkima töötajale kahju. Töötajale tööülesannete käigus tekkinud kahju hüvitamise korra sätestab võlaõigusseaduse § 628 lõige 5, mille alusel peab tööandja töötajale hüvitama tööülesannete täitmise käigus tekkinud kahju, kui see tulenes tööülesannetega seotud tavalisest ohust või tööandja juhisest, välja arvatud juhul, kui kahju põhjustas töötaja käitumine, mida ei võinud pidada asjaolude kohaselt tööülesannete täitmisel vajalikuks või toimub kahju hüvitamine töötaja tasu arvelt.

Tööandja peab töötaja nõudmisel maksma lähetuskulud ette

Töölepingu seaduse § 40 sätestab, et töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse puhul on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha töölepingu seaduses kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust ning kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud, on töötajal õigus keelduda lähetusest.

Tööandja peab töötaja esitatud ettemaksunõude täitma aegsasti, et töötajal oleks võimalik ettemaksu kasutada näiteks vajaliku valuuta vahetamiseks Eestis või reisiga seotud muude kulude katteks. Samuti on paljudele töötajatele oluline lähetuse päevaraha saamine avansiliselt, kuna välismaal söömine võib kodus söömisest märgatavalt kallimaks kujuneda. Töölähetusega seotud kõik kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel, mille kohta teeb tööandja kirjalikult väljendatud otsuse.

Kui töötajal võimalikke kulusid töölähetuses ei tekkinud või tekkisid väiksemas ulatuses, kui alguses arvati, siis annab töölepingu seaduse § 78 tööandjale õiguse tasaarveldada töötajale tehtud ettemakseid kohtuväliselt töötasu arvelt. Töölepingu seaduse § 39 järgi aegub tööandja nõue töötasu ja muude töösuhtest tulenevate rahaliste nõuete tagastamiseks 12 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja on saanud töötasu või töötasu ettemakse. Tööandja peab töötasu alandamisel arvestama täitemenetluse seadustiku §-s 132 sissenõude pööramise kohta sätestatut – sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata. Selle kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

Lähetuskulude ja lähetuse päevaraha tasumine oleks hea sätestada asutusesiseses korras, näiteks raamatupidamise sise-eeskirjas.

Välislähetustes peab tööandja hüvitama töötaja kindlustuse
Töötajal on õigus nõuda tööandjalt töölähetusega kaasnevate kulude, sh kindlustuse hüvitamist. Kuigi Euroopa Liidus reisides kehtib ühine ravikindlustuskaart, mis kinnitab, et isikul on kodumaa haigekassaga leping ning ravikindlustus, vormistab enamik inimesi välisriiki reisides reisikindlustuse juhuks, kui mõni õnnetus peaks juhtuma. Eesti Haigekassa ravikindlustuskaart annab õiguse saada arstiabi, kuid seda arstiabi osutaja riigi seaduste järgi. See tähendab, et inimene peab kandma omavastutustasu, sest enamikus riikides ei ole arstiabi täiesti tasuta. Harilikult katab riigist riiki transpordikulu jällegi reisikindlustus.
Reisikindlustus võib katta võimalike ravi-, haigla- ja esmaabikulude kõrval ka teisi ootamatusi, näiteks ära jäetud või hilinenud lende, marsruudimuutusi, krediitkaardi, sularaha või pagasi kaotsiminekut jm. Eriti oluline on reisikindlustuse sõlmimine, kui lähetusse minnakse väljapoole Euroopa Liitu, sest haigekassa seda valdkonda ei reguleeri.

Seaduskuulekas ja oma töötajatest hooliv tööandja sõlmib lähetusse saadetavale töötajale reisikindlustuse omal algatusel. Tihti aga unustavad tööandjad töötajale reisikindlustuse sõlmida. Mõned tööandjad ei pea seda oluliseks või soovitavad töötajal see hoopis ise vormistada. Töötajal on reisikindlustust tarvis ikkagi lähetuse tõttu ning kuna tööandja on kohustatud katma kõik lähetusega kaasnevad kulud, tuleb tal lähetatule ka reisikindlustus vormistada. Seda isegi siis, kui lähetusse minnakse naabermaale, näiteks Soome või Lätti.

Töötajate töö- ja koolituslähetused on tööandja huvides, seepärast on oluline, et lähetuses viibimine oleks ka töötajale meeldiv kogemus ning sellega kaasnevaid kulusid ei tule tal endal kanda. Vastasel korral võib lähetus tekitada pingeid töösuhetes. Tööandjal tuleks tasuda kõik lähetuskulud, mille hüvitamist töötaja taotleb, et vältida töövaidlusi, milles tööandja suure tõenäosusega jääb kaotajaks.

Täismahus artiklit saab lugeda ajakirjas RP Praktik.

Osale arutelus

  • Tiive Murdoja, Virve Rukholm

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Värske ja erakordselt särav koht stiilseks firmapeoks – Olympic Casino Olümpia

Smokingus härrad, õhtukleitides daamid, bigbänd, kabaree, särisev pinge Black Jacki lauas ja erutav kõlin automaadisaalis – ei, see pole James Bondi uue filmi treiler, vaid firmaüritus Tallinna kõige põnevamas peokohas, Olympic Casino Olümpias.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Maxima is looking for a MANAGING BOARD ASSISTANT

Maxima Eesti OÜ

13. märts 2018

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine