24. aprill 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

See tähendab, et suurema vaevata saab jälgida kogu võrgus liikuvat infot nagu näiteks e-kirjad koos sisuga, netileheküljed, dokumendid, paroolid ja isikuandmed.

„Iga korralikult kaitsmata võrk on turvarisk. Eriti olukorras, kus suur osa inimeste töö- ja eraelust asub nende arvutis,“ kommenteerib kaardistuse teinud Wifimonitooringu juhataja Ian Oja.

„Internetipangad, meiliserverid, pilveteenused ja muud rakendused, mida me sageli kasutame, on reeglina hästi turvatud. Sellest kõigest on aga vähe kasu kui teabevahetus nende süsteemidega toimub ebaturvalise kanali kaudu,“ lisab ta.

Kaardistamise tulemusena selgus, et keskmiselt on igast 1000-st võrgust turvalised 627, avatud juurdepääsuga 316 ning nõrga turvalisusega 57. Teadmata turvalisusastmega avatud WiFi levialad (näiteks kohvikud ja bensiinijaamad), mida on iga tuhande võrgu kohta ligi 300, loeti antud uuringus turvalisteks.

Turvalisuse tõstmiseks on Oja sõnul kolm lihtsat soovitust:

Soovi korral võib lasta spetsialistil ka ruuteri ja võrgu turvalisuse üle vaadata.

Autor: Tiive Murdoja, Kirjutab Äripäev.ee