Autor: Tiive Murdoja • 29. aprill 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kalkulaator aitab välja arvutada toiduga saadava soola koguse ja näitab mitu protsenti see maksimaalsest lubatust moodustab. Kalkulaatoris on toiduained olemas piltidena ning jaotatud gruppidesse, mis muudab selle kasutamise lihtsaks.

Lisaks annab veebileht nõu, kuidas pakenditelt soolakogust leida ja arvutada ning kuidas soolaga piiri pidada.

„Soola ööpäevane vajadus täiskasvanud inimesel on umbes 2-3 grammi, maksimaalselt võiks aga saada kõikidest allikatest soola kokku 5 grammi ehk triiki täis teelusikatäie,“ selgitab Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi. Liigne soolatarvitamine on tervisele kahjulik ning saadavaid koguseid tuleks kindlasti jälgida, soovitab ekspert. 

Soola ehk naatriumkloriidi kahjulik toime tuleneb ennekõike selles sisalduvast naatriumist. „Naatriumi on organismile kindlasti vaja, kuid probleem on selles, et reeglina saadakse naatriumi soovituslikust oluliselt rohkem,” lausus Pitsi. Kuigi Eesti kohta koguselised tarbimisnumbrid puuduvad, võib arvata, et oleme ülejäänud Euroopaga sarnasel tasemel, kus tarbitakse keskmiselt 10–15 grammi soola päevas, mis ületab mitmekordselt lubatud koguse.

Pikaajaline naatriumi liigtarvitamine aitab kaasa kõrgvererõhutõve väljakujunemisele. Samuti suureneb risk infarkti ja insuldi tekkeks. Liigne soolatarvitamine aitab kaasa luude hõrenemisele, kahjustab mao limaskesta ja muudab selle vastuvõtlikuks mitmesugustele nakkustele, sealhulgas maohaavanditele. Liigset soolatarvitamist peetakse ka neerukivide põhjustajaks.

Suur osa igapäevasest soolatarvitamisest on varjatud iseloomuga. Umbes 80% soolast saadakse poest ostetud toiduainetest ja valmistoitudest. Ülejäänu lisatakse ise juurde toidu valmistamisel ja söömisel.

Toidud, mille puhul tasub tähele panna võimalikku kõrget soolasisaldust, on leiva- ja saiatooted, lihatooted (eriti suitsutatud ja soolatud tooted), juust, konservid, valmistoidud, supid, hommikusöögihelbed, kalatooted, krõpsud ja maitsestatud suupisted, kastmed (salati- ja pastakastmed, majonees, ketšup, sojakaste), puljongikuubikud. „Kui inimesed toodetel olevaid märgistusi ei loe või ei saa neist aru, siis on lihtne jätta toiduga tarvitatava soola kogus tähele panemata. Nii võib üllatuslikult avastada, et palju soola võib olla ka neis toodetes, mida ei oska esmapilgul arvatagi, näiteks hommikusöögihelvestes,“ lisas Tagli Pitsi.

Teavitust toetab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013–2014 raames".