Töösõitude hüvitamise uus kord raamatupidajaid ei sega

Alates esmaspäevast kehtima hakkav seadusemuudatus, millega ei maksta enam isikliku autoga töösõitude tegemise eest hüvitist, ei valmista raamatupidajatele peavalu.

„Raamatupidaja jaoks see ei ole nii suur muudatus. See ei tõsta küll halduskoormust või töökoormust praktiliselt üldse,“ ütles raamatupidajate kogu juhatuse esimees Tõnis Blank.

Nimelt ei hüvitata alates 1. septembrist isikliku autoga tehtud töösõite, mille eest ei ole arvestust peetud. Praeguse korra järgi on hüvitamiseks kaks võimalust: arvestust pidamata makstakse töötajale 64 eurot kuus maksuvabalt või on kasutusel sõidupäeviku süsteem, mille alusel hüvitatakse maksuvabalt kõik sõidud 256 euro ulatuses. Viimane piirmäär küll tõuseb alates esmaspäevast 335 euroni kuus.

Blanki sõnul ei ole ta täheldanud, et ettevõtjate seas oleks selle muudatuse suhtes mingit pahameelt. „Kuna muudatusi on viimasel ajal väga palju ja väga suuri ning tuleb uksest ja aknast, näiteks käibedeklaratsiooni muudatused, mis on märksa olulisemad ja halduskoormust suurendavad, siis see pisikene 64euro küsimus on köömes,“ rääkis ta.

Kaubanduskoda tegi küll riigikogule ettepaneku 64eurone hüvitis jätta, et mitte suurendada halduskoormust neil, kes teevad vähe töösõite eraautoga. Rahandusministeeriumi hinnangul aga kasutatakse maksuvaba hüvitist sageli palgalisana ja maksuvabastus ilma tegelikku auto kasutust tõendamata ei ole põhjendatud.

Küsimusele, kas Blank on kuulnud töötajalt nurinat, justkui kaoks oluline palgalisa, vastas ta, et raamatupidajate kõrvu ei ole seda ulatunud. Lisaks märkis ta, et tegelikult ei tohiks hüvitist ka asjatult maksta.
Blank lisas, et praegu tegelevad raamatupidajad eelkõige maksudeklaratsiooni vormi TSD ja käibedeklaratsiooni muudatustega, millega on palju küsimusi. 

Osale arutelus

  • Tiive Murdoja, Kadri Põlendik

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Sündmused Lennusadamas on kordumatud

Suur sündmus väärib olenemata külaliste arvust suure algustähega peopaika. Üheks selliseks on kahtlemata Lennusadam koos vesilennukite angaariga, mis rajati sada aastat tagasi Vene tsaar Nikolai II korraldusel, osana Peeter Suure merekindlusest. Ainulaadne arhitektuuripärl on Paksu Margareeta kõrval teiseks koduks Eesti Meremuuseumile.

Viljandi Pärimusmuusika Ait

Viljandi Pärimusmuusika Ait on mõnus koht, kuhu tulla kontserdile, loengusse, seminarile, konverentsile, tähtpäevi pidama ning vaadet ja õhkkonda nautima. Asume Viljandi südames, Viljandi Lossimägedes ja 360-kraadine postkaardivaade on hinna sees.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara