10. september 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kõige rohkem registreerimata isikuid tuvastas maksuhaldur pooleteise kuuga toidu ja joogi serveerimise (181 töötajat), ehituse (157 töötajat) ja jaekaubanduse (127 töötajat) tegevusaladel.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendiku sõnul likvideerivad tööandjad puudused valdavalt loetud päevadega. „Vaatluste käigus tuvastatud töötajatest pea 88 protsenti on augusti lõpu seisuga juba registreeritud,“ märkis Lemendik.

Paraku tuvastab maksuhaldur siiski ka korduvvaatluste käigus tööandjaid, kes oma töötajaid järjepidevalt nõuetekohaselt registrisse ei kanna. „Silmapaistvaks näiteks on Ülemiste kaubanduskeskuse juurdeehitustööd, mille esmasel vaatlusel tuvastasime objektilt 26 registreerimata töötajat 23-st erinevast äriühingust. Korduvvaatlusel oli registreerimata 25 töötajat 18 ettevõttest,“ märkis Lemendik. „Kindlasti hoiame sarnastel objektidel kõrgendatud tähelepanu ning registreerimata jätmise puhul alustame ka väärteomenetlusi.“

Lemendiku sõnul on töötamise registreerimise vaatlused reeglina töötajate jaoks vaevumärgatavad. „Ühe töötaja kontroll võtab aega alla minuti ning registreeringu tuvastamisel saab ta segamatult oma tööd jätkata. Registri kasutamismugavus on kaasa aidanud ka sellele, et ehitusobjektidel kontrollivad objektijuhid ise alltöövõtjate töötajate registreeringut,“ rääkis Lemendik.

Kui esimesel vaatlusel juhitakse tööandja tähelepanu registrikande puudumisele, siis korduvrikkumisel, valeandmete esitamisel või mitme registreerimata töötaja tuvastamisel alustab maksuhaldur ka väärteomenetlust. Väärteomenetlusi on alustatud 34  korral, millest esimesed on ka lõpetatud. Näiteks Võrus tegutsenud ehitusettevõtte puhul määrati juriidilisele isikule 1400 euro ja füüsilisele isikule 500 euro suurune trahv seoses tasu eest tööd tegevate töötajate registreerimisega vabatahtlikeks. „Tuletame tööandjatele meelde, et registrikanne peab vastama tööiseloomule. Kui isik saab töö eest tasu, siis sellisel juhul on tegemist juba töötamisega ja töötaja registreerimisel tuleb valida vastav töötamise liik: tööleping, võlaõiguslik leping vms,“ ütles Lemendik.

Töötamise registris sisalduvad andmed on aluseks töötamisega kaasnevate sotsiaalsete tagatiste nagu ravikindlustus, pension, töötuskindlustushüvitis jne tuvastamisel eriseadusega ettenähtud juhtudel ning töötamisega seotud kohustuste täitmise kontrollimisel. Maksu- ja tolliameti eesmärk on töötamise registri abil vähendada ümbrikupalga maksmisel otseselt töötajatele tekitatud kahju.

Autor: Tiive Murdoja, sekretar.ee