Advokaadid Kaija Riismaa, Hanna Pahk ja Tanel Molok selgitasid SORAINENI ärihommikul, milliseid probleeme võib töötajate lähetamisel esile kerkida ning mida nende vältimiseks tasub silmas pidada.
Mis on lähetus?
Lähetus on tööülesannete täitmine väljaspool töölepingus kokkulepitud töö tegemise kohta. Viimane võib olla määratletud aadressina, kabinetina, piirkonnana või kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Lähetuse kestus ei oma selle kehtivuse küsimuses tähendust – võimalik on lähetada ka mitmeks aastaks ja seda nii kontserni siseselt kui väliselt. Lähetamise eeldus ei ole ka see, et töötaja peab enne lähetusse minekut töötama töölepingus kokkulepitud töökohas. Tanel Molok tõi näiteks Riigikohtu lahendi, mille kohaselt võib isiku lähetada alates esimesest tööpäevast. Riigikohus kinnitas ka, et lähetusse võib saata tähtajatult.
Mida lähetamisel silmas pidada
Tanel Molok selgitas, et vaatamata tsiviilõiguslikult korrektselt vormistatud lähetusele võib Maksu- ja Tolliamet pikemaajaliste lähetuste puhul leida, et lähetusega siiski tegemist ei olnud. Nii on Maksu- ja Tolliamet mitmes asjas leidnud, et tegelikkuses oleks töölepingu järgne töö tegemise koht pidanud olema välisriik, kuhu töötaja on lähetatud ning lähetust kui sellist ei olegi toimunud. Näiteks kui töötaja saadetakse esimesel tööpäeval Soome, võib Maksu- ja Tolliamet väita, et töötaja võetigi Soome tööle. Põhjendusena tuuakse see, et maksuõiguses on oluline töösuhte „tegelik sisu“ – tegelikult on töö tegemise koht Soome, mistõttu pole tegu lähetusega ning tööandjal ei ole õigust töötajale maksuvabalt päevarahasid maksta. Probleeme võib tekkida ka elamis- ja transpordikulude hüvitamisega.
Mida lisaks tasub teada välislähetuste kohta tööõiguse küsimuses,
loe täpsemalt portaalist raamatupidaja.ee.
Autor: Tiive Murdoja, Tuuli Seinberg