Autor: Tiive Murdoja • 13. oktoober 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Milline näeb välja hea arenguvestlus?

Arenguvestlus muutub heaks alates hetkest kui juht ja töötaja suhtuvad sellesse tõsiselt, vestluse eesmärgiks on töötaja professionaalne tulevik laiemalt ning mõlemad osapooled tunnevad vastutust vestluse õnnestumise eest.

Kui tihti peaks arenguvestlused toimuma?

Vestluste sagedus sõltub otsustest, mida töötaja arenguga seoses tehakse. Võib juhtuda, et kasulik on kohtuda ja kokkuvõtteid teha igakuiselt. Tavapärasem on kord poolaastas. Personalijuhina pean oluliseks juhtidele meelde tuletada, et iga töötaja inimõigus on saada vähemalt 1,5-2 tundi aastas juhi aega ning jäägitut tähelepanu, et rääkida oma tööalastest tulevikuplaanidest.

Üldine mulje on, et töötajad kardavad arenguvestlusi? Miks?

Olen nõus, et nii töötajaid kui juhte, kellele arenguvestlused meeldivad, on vähem kui neid, kellele arenguvestlused ebamugavust valmistavad. Põhjuste nimekiri on pikk, alates sellest, et suurem osa meist lihtsalt ei oska arenguvestlusi pidada ning lõpetades sellega, et osapoolte vahel pole usaldust, mis on arenguvestluse õnnestumise eelduseks. Aetakse niisama juttu, räägitakse abstraktsest arenguvajadustest või siis eeldatakse, et personaliosakond annab ette loetelu koolitustest, mille seast sobiv välja valida. Sage on olukord, kus töötaja eeldab, et juht peab suutma tema mõtteid lugeda ja vastupidi. Ja pettutakse, kui teiselt poolt lauda oodatud reaktsiooni ei tule. Kui inimese esimene arenguvestluse kogemus on olnud negatiivne, siis paratamatult eeldab ta, et tegu on mõttetu või lausa ohtliku asjaga. Olen kogenud, et arenguvestluseks nimetatakse olukordi, kus juht ja töötaja saavad 10 minutiks kokku, et püstijalu täita ära arenguvestluse ankeet, sest personaliosakond nõuab paberit või kus vestlus jääb üldse pidamata, sest juht ja töötaja on üle 10 aasta koos töötanud ning kõik on niigi selge.

Olen omal nahal kogenud, et nii tööl kui kodus tulevikust rääkimine, otsuste tegemine ja tagasiside andmine/saamine mõjutab oluliselt (töö)elu kvaliteeti. Seetõttu kuulun nende inimeste hulka, kes arenguvestlust oma juhiga väga oluliseks peab, seda ootan ning ennast põhjalikult ette valmistan.

Mida annab arenguvestlus töötajale?

Meil kõigil on kiire, sada asja vajavad tegemist. Aega mõelda ning tulevikku vaadata pole ning üksikud vabad hetked kipume täitma virisemisega (väike palk, nõme töö), teiste süüdistamisega (nii põnev on ju juhti, kolleege ja kliente taga rääkida) või siis lihtsalt asendustegevustega (facebook, TV, poodlemine vmt). Kui me pole võtnud aega, et tõsiselt mõelda, kuhu soovime pikemas perspektiivis oma eluga välja jõuda, siis me ei oska märgata võimalusi enda ümber. Samuti ei oska meie elu otseselt mõjutavad inimesed meid ka aidata, kui nad ei tea, millised meie plaanid on. Arenguvestlused oma juhiga, kuid miks mitte ka kodus mehe, naise või lastega või siis lähedase sõbraga, aitavad igapäeva saginast kaugemale vaadata ja (töö)eluga seoses olulisi otsuseid teha. Ning miski pole võimatu, kui inimene on hakanud sellest kord tõsiselt mõtlema.

Kuidas võiks töötaja ennast ette valmistada arenguvestluseks, et sellest tõepoolest kasu oleks?

Enne kui juhiga arenguvestlusele minna, soovitan leida vähemalt tund aega, et ennast ette valmistada. Alustada tasub sellest, et hüpata tänasest päevast kaugemasse tulevikku. Näiteks kui oled täna 25-aastane, siis vali hetk kui oled 55 aastat vana. Kirjelda ennast selles hetkes. Mis aasta siis on? Kus elad? Kellega? Millist tööd teed? Millist tasu (ja ma ei pea siin silmas ainult kuupalka) oma panuse eest saad? Mis sulle rõõmu valmistab? Kes su ümber igapäevaselt on? jne. Järgmisena küsi endalt, kas tänane töö, vastutus, tulemused, tasu jmt aitab Sul jõuda eluni, mida tahad 55-aastaselt elada. Kui jah, väga hea, tuleb jätkata samas vaimus ning juhile seda ka arenguvestlusel välja öelda, aasta-paari perspektiivis keskenduda ennekõike sellele, kuidas oma tänases töös ja ametikohal edasi areneda.

Kui aga  tänane töö, enesetunne ja tulemused ei aita sul kuidagi oma tulevikuplaane teostada, siis tasub arenguvestlusele minna plaaniga, öelda juhile, et soovid muutust ning lisada omalt poolt ettepanekud, kuidas juht saaks selles osas abiks olla.

Oluline on läbi mõelda ka kasutegur juhi ning ettevõtte jaoks. Isegi kui tundub, et juhil ja ettevõttel pole mingit kasu sellest, et soovid hiljemalt poole aasta pärast ametikohta vahetada, siis tegelikult aitab see teadmine teha plaane, kuidas nii ettevõtte sees kui väljas inimeste liikumist sujuvamalt korraldada.

Soovitan oma mõtted ka paberile kirja panna, et midagi olulist meelest ära ei läheks. Oluline on detailsus – numbrid, kuupäevad, näited, faktid jmt, mis aitavad otsustamisele kaasa.

Millest võiks kindlasti hoiduda arenguvestlusel?

Arenguvestlus on väga väärtuslik aeg. Seda ei tohiks raisata teemasse mitte puutuvate inimeste süüdistamisele, sinust ja juhist mitte sõltuvatest asjaoludest lobisemisele.

Millised arengud või muudatused peaks toimuma tööelus peale arenguvestlust? Kas peab üldse midagi muutuma?

Sõltub sellest, milliseid otsuseid juht ja töötaja on arenguvestlusel teinud. Mida täpsemad ja detailsemad on kokkulepped, seda suurem tõenäosus on, et muutused hakkavad toimuma. Samuti on vahekokkuvõtted väga olulised, et tehtud plaane meelde tuletada, muudatuste tempole ja kvaliteedile hinnang anda ning vajadusel uued eesmärgid kokku leppida. Kui aga otsuseid ei tehtutki ning personaliosakonna jaoks kirjutati blanketile ”rohkem erialaseid koolitusi”, siis suure tõenäosusega ei juhtu mitte midagi.

Kuidas on korraldatud arenguvestlused BIGBANK-is? Kui palju on need ajas muutunud?

BIGBANKi ajalugu on pikk ning 22 tegevusaasta jooksul on arenguvestlusi toimunud kõikvõimalikus vormis ja kvaliteedis. Viimaste aastate suurim muutus on see, et töötaja jaoks kõige olulisemad teemad – tööalased eesmärgid, arengueesmärgid, tulemuste hindamine ja sellest sõltuv tasupakett – on koondatud üheks, aasta kõige olulisemaks tulemusvestluseks. Tänu sellele suhtuvad nii juht kui töötaja vestlusesse palju tõsisemalt, valmistavad ennast paremini ette ning kasu on kõigi jaoks suurem. Aitame läbi sisekoolituste ja nõustamise (s.h ettevõtte sisene karjäärinõustamine) nii juhtidel kui töötajatel ennast vestlusteks ette valmistada ning omandada oskusi, mis aitavad tulevikku suunatud otsuseid teha. Näiteks, kuidas sõnastada eesmärke, kuidas muuta raskesti mõõdetavad asjad mõõdetavaks, kuidas anda konstruktiivset tagasisidet jmt on oskused, millest inimestel on kasu laiemalt kui ainult arenguvestluste ajal.

Sa esined 22.oktoobril Bürootöö aastakonverentsil teemal, kuidas töötajana arenguvestlus enda arengu heaks tööle panna. Millise tarkuse saab kaasa kuulaja Sinu ettekandest konverentsil?

Tarkuse muuta arenguvestlus juhiga või miks mitte ka teiste oluliste inimestega oma elus selliseks, et pensionil olles oma elule tagasi vaadates saaksid südamerahuga öelda – minu elu oli just selline, nagu oma soovisin.

22.oktoobril Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses.

Vaata siit, kes on ennast Bürootöö aastakonverentsile juba kirja pannud.

KONVERENTSI PROGRAMM:

9.00-10.00 Saabumine ja hommikukohv

10.00-10.10 Päevajuhi tervitus

Konverentsipäeva juhib OPTI Partnerid koolitaja Indrek Rahi

10.10-10.40 Miks  kujundada oma elu ja planeerida karjääri

Ülle Matt

Iga inimese elu on üks ja ainukordne nagu ka iga inimene ise. Paljutki oma elus ja tööelus saame kujundada meile soovitud suunas. Tänapäeval räägime karjääri planeerimisest mitte üksnes kui tööalasest edasiminekust vaid kogu elu teadlikust suunamisest ja mõjutamisest.  Unista suurelt,  võta ette konkreetsed sammud unistuste elluviimiseks ja anna endast parim iga päv – need on minu esitluse peamisteks märksõnadeks.  Astun teie ette, et rääkida oma teekonnast ja sellest, mis konkreetselt on mind eilsest tänasesse juhtinud.

Üllele on personalitöö olnud kutsumuseks ja seda teed on ta käinud pea 15 aastat. Oma tööalasest karjäärist viimased viis aastat on ta töötanud Ericsson Eestis, enne seda aga Elcoteq Tallinna ja Stora Enso Baltikumi personalimeeskondasid juhtides. Ülle tõi kunagi personalitöö juurde sekretäriamet Paikuse Saeveski ASis.

Loe intervjuud Ülle Mattiga SIIT.

10.40-11.15 Kuidas töötajana arenguvestlus enda arengu heaks tööle panna

Estel Pukk

Olulised vestlused oluliste inimestega mõjutavad meie elukulgu. Oluliselt. Kas arenguvestlus otsese juhiga liigitada oluliste vestluste alla või mitte, on igaühe isiklik otsus. Kui Sa pigem pead neid vestlusi enda jaoks oluliseks, siis on mõistlik ennast nendeks ette valmistada ja omalt poolt õnnestumisesse panustada. Minu elu- ja töökogemus juhina, personalivaldkonna ning karjäärinõustamise spetsialistina on õpetanud, et olulised asjad meie (töö)elus juhtuvad teadlike valikute, mitte juhuse või õnne tõttu. Näited elust, soovitused ja nipid on need, millest räägime.

Alates 1995 aastast on Estel projektijuhina, valdkonna juhina, juhatuse esimehena või lihtsalt vabatahtlikuna pidanud vastutama inimeste juhtimise eest. Seda nii erasektoris (AS Erahariduskeskus, AS Tallinna Vesi, AS BIGBANK) kui mittetulundussektoris (AIESEC, MTÜ Clarus, Integratsiooni Sihtasutus, SA Avatud Eesti Fond). Avaliku sektori hingeelu mõistab ta tänu haldusjuhtimise eriala lõpetamisele Tallinna Tehnikaülikoolis. Koolitaja ja kõrgkooli õppejõuna on ta olnud tegev alates 1997. aastast, keskendudes peamiselt projektijuhtimise, meeskonnatöö ja muudatuse juhtimise teemadele. Täna on Estel BIGBANK Grupi personalivaldkonna juht.

11.15-11.30 Paus ja jagunemine töötubadesse

11.30-13.00 TÖÖTOAD I

Personalitöö töötubaTöölepingu varjatud ohud

Tiit Kruusalu

Pealiskaudselt koostatud tööleping, mis sisaldab tööinspektori rahulduseks kõiki kohustuslikke tingimusi, võib jätta kriitilistes olukordades tööandja ilma vajaliku kaitseta. Lisaks töötajat kaitsvatele kohustuslikele tingimustele lubab seadus ka tööandja jaoks mitmeid lisavõimalusi, aga nende töölepingusse sissekirjutamine on jäetud tööandja hooleks. Läbi kliendijuhtumite selgitab Tiit Kruusalu, kuidas paragrahv enda ettevõtte kasuks tulemuslikult tööle panna.

Digidokumentide töötubaDigidokumentide haldamine ja arhiveerimine

Koit Saarevet

Töötoas saame teada:

- kuidas digidokumentidega asjad väga untsu võivad minna

- millised andmekandjad peavad vastu sajandi

- kuidas mälupulga peal andmeid turvaliselt säilitada

- mis formaadis dokumentidega on kõige vähem muresid

- kuidas teha digiallkirjaga dokumendid hästisäilivaks

Karjääri töötubaKarjääriplaan kui meistriteos

Küllike Oja

Karjääri planeerimine mõjutab inimese elu tervikuna, olles tihedalt seotud erinevate elurollide ja teiste mõjuritega. Kui jätad oma elu juhuse hooleks, muudad selle loteriiks. Ega asjata öelda, et elu on pikk, kui me oskame teda kasutada. Tule töötuppa oma karjääriplaani meisterdama! 

Töötoas:

• tutvume erinevate elu- ja karjääristiilidega

• seame enda jaoks motiveerivaid eesmärke

• koostame tegevuskava

• leiame ja hindame alternatiive

• jagame kogemusi, julgustust ja kontakte

Loe intervjuud Küllike Ojaga SIIT.

13.00-14.00 Lõuna uuenenud Merineitsi restoranis

14.00-15.30 TÖÖTOAD II

Loova kontori töötubaLoovus, mängulisus ja initsiatiiv juhiabitöös

Inge Ojakäär

Töökeskkonnal ja headel suhetel on oluline mõju nii meie loovusele kui efektiivsusele.

Loova kontori töötoast saad endale:

• ülevaate loovuse olemusest ja loovuse toetamise võimalustest

• ideid positiivse, loovust käivitava töökeskkonna kujundamiseks

• nippe meeskonnatunde tugevdamiseks, kolleegide motiveerimiseks ja üllatamiseks

• väärt võtteid loovate ideede salvestamiseks

• soovitusi loova töökultuuri toetamiseks

E-posti töötubaNõuandeid e-posti efektiivsemaks haldamiseks

Jaan Vaabel

Töötoas käsitletakse järgmisi teemasid:

- nipid-trikid, mis aitavad sul igapäevatööd Outlookis paremini organiseerida

- postkast korda! ehk efektiivne meilide haldamine - lipukesed, kategooriad ja tingimusvorming

- parimad ajajuhtimise praktikad Outlookis - organiseerimine, jagamine ja head tavad

- Outlook kui meeskonnatöö vahend

Sisekommunikatsiooni töötubaPraktilised nõuanded, et sisekommunikatsioon ettevõttes tõepoolest toimiks

Margita Tuulik

Töötoas saab praktilise ülevaate sellest, kuidas sisekommunikatsiooni lihtsate vahenditega korraldada. Lisaks erinevate võimaluste lahkamisele kuuleme ka huvitavaid näiteid Margita kogemustest ning igapäeva praktikast.

Keskendume järgmistele teemadele:

- Sisekommunikatsioon – mis see on?

- Mis tagab sisekommunikatsiooni edu?

- Milline on parim sisekommunikatsiooni kanal?

- Kuidas saada töötajad sisekanaleid jälgima?

- Sisekommunikatsiooni arendamine – mis, millal ja kuidas?

- Juhtumite analüüsid, praktilised näited – väärtuste kommunikatsioon, siseveebi arendamine, muudatuste kommunikatsioon.

Margital on kommunikatsioonitöö kogemust ligi 15 aastat, millest valdava osa on ta keskendunud just sisekommunikatsioonile. Sisekommunikatsioon on tema kirg.Täna töötab Margita Eesti Energia sisekommunikatsiooni juhina. Tema tiimi kuulub 4 tublit sisekommunikatsiooni spetsialisti, kellega ühiselt seistakse hea selle eest, et 7000 Eesti Energia töötajat oleksid kursis kogu kontsernis toimuvaga ning tunneksid sidet ettevõttega.

15.30-16.00 Energiapaus

SUURES SAALIS

16.00-16.45 Mida teha pärast motiveerivat koolitust?

Martin Mark

Saame igalt koolituselt, seminarilt ja konverentsilt motivatsiooni, et edaspidi midagi muuta ja paremini teha. Motivatsioon pole aga püsiv ja väsib nagu muskel ning mõne aja pärast võib see olla kadunud koos meie plaanidega. Teades, millest meie käitumine sõltub ja mis rolli selles mängib motivatsioon, saame teadlikult kujundada enda jaoks kasulikud harjumused, mis ei sõltu motivatsioonist. Oma ettekandes selgitan, kuidas luua uusi harjumusi ja tegutseda isegi siis, kui motivatsioon langeb.

17.00 Konverentsipäeva lõpetamine ja auhinnaloosid

OSALUSTASU REGISTREERIMISEL:- soodushind kuni 16.oktoobrini on 149€

(km-ga 178,8€)

- tavahind alates 17.oktoobrist 178€ (km-ga 213,6€)

* Mitme osaleja soodustus -10%, kui ettevõttest osaleb 2 või enam inimest.

Konverentsi "sõbrapakett" 5+ ja 10+ osalejat on erihinnaga saadaval programmijuhilt Tiive Murdojalt [email protected], tel 56 823 990.

Kõige mugavam on registreerida konverentsile SIIN

või saata osaleja ja ettevõtte andmed [email protected]

või helistada registreerimiskeskusesse telefonil 667 0411.

KONTAKT:

Programmijuht Tiive Murdoja

Kirjutage: [email protected]

Helistage: 56823990