Kantseliit, mis lööb oimetuks

"Käesolevaga teatame, et antud küsimusele vastuse leidmiseks kokku kutsutava koosoleku teie-poolne aeg ei osutunud meile sobivaks."  Tuleb tuttav ette? Just niimoodi kõlavaid ametlikke kirju saame iga päevaga üha enam.

Teame ju küll, et saaks ka lihtsamini öelda, aga miskipärast eelistame kirjutades just sellist kanget väljenduslaadi. Ja tihti ei saa me ise arugi, kui sügavale kantseliidi sohu me oleme vajunud, kirjeldab Tallinna Ülikooli eesti keele professor ja koolitaja Reili Argus.

Hiljuti leidsin ühest koolituskuulutusest lause: Registreerimine toimub raviarstide, patoloogide või kohtuarstide poolt saadetud andmekaartide põhjal sekretär-assistendi poolt vahetult enne üritust.
Selles lauses on üks tüüpiline võõrapärane konstruktsioon — poolt-mall. Selle
kasutamisel tehakse aktiivne lause passiivseks ehk teisisõnu: see, kes muidu oleks lauses tegija (sekretär-assistent), on viidud tagaplaanile ja öeldud, et registreerimine toimuks justkui ise. Kui asetada aga tegija õigesse kohta ehk lause algusesse, saame järgmise lause: Sekretär-assistent registreerib osalejad raviarstide, patoloogide või kohtuarstide saadetud andmekaartide põhjal vahetult enne üritust.

Üks kantseliitlikule keelekasutusele iseloomulikke tunnuseid on mine-lõpuliste
vormide kuhjamine: Tingimuste täitmata jätmine võib põhjustada Teie poolt esitatud taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise.
Kindlasti tuleb seda lauset lugeda vähemalt kaks korda, enne kui see, mida öelda taheti, päriselt mõistetavaks saab. Lugemisraskuse tekitavad selles lauses mine-lõpulised sõnad. Kui asendada aga mine-lõpulised vormid aktiivse tegusõnaga
stiilis „kes teeb mida” ja jätta võõrmõjuline poolt-mall välja, saame lihtsa ja selge nn kui-siis lause: Kui tingimusi ei täideta, võidakse teie esitatud taotlus jätta rahuldamata.

Mine
-vormide liigne hulk tekitabki lause, kus on liiga palju nimisõnu. Samas on aga kõige parem lugeda teksti, kus on ühe tegusõna kohta kolm nimisõna ja mitte rohkem. Just seepärast on parandatud lausevarianti tunduvalt lihtsam lugeda kui algset.

Kantseliidivabad pole kahjuks sageli ka need ametikirjad, mille eesmärk on
mingi teenuse või toote müümine. Näiteks saatis üks veinidega tegelev firma oma tootetutvustuskirja lausega: Hinnanumbrid selles veini tootesegmendis on ülesmäge minevad.
Lause kõlab küll tähtsalt, kuid sisu tabamiseks tuleb seda ikka vähemalt kaks korda lugeda. Esiteks on lauses ülearu praegust nn moe- või prahisõna numbrid, palju selgem oleks ju öelda lihtsalt sõna hind.
Teiseks on kasutatud võõrapärast lausemalli stiilis „miski on missugune — ...on ülesmäge minevad”, kuigi sama tähendust saaks selgemini öelda lihtsama ja aktiivsema lausemalliga „miski teeb midagi” ehk siis lihtsalt: Selliste veinide (või selle segmendi veinide) hind tõuseb.

Ja nüüd tagasi algusesse — kui teha meie esimene näitelause „Käesolevaga teatame, et antud küsimusele vastuse leidmiseks kokku kutsutava koosoleku teiepoolne aeg ei osutunud meile sobivaks“ ümber ja sellest kantseliit n-ö välja korjata, saame väga lihtsa lause: Teatame, et (kahjuks) teie pakutud koosoleku aeg ei sobi meile.
Kas see lause on kuidagi ebaviisakam kui esimene? Kindlasti mitte, just vastupidi, sest sellise lühema ja lakoonilisema lausega hoiame kokku lugeja aega ning ta ei pea mõtte tabamiseks lugema meie lauset kaks-kolm korda.
Tean, et inimesed ainult rõõmustavad, kui nad ei ole sunnitud ülearusest sõnavahust end läbi närides kirjutatu iva otsima. Lisaks on kantseliidivabad laused lihtsalt inimlikumad ja lugeja võib nende kirjutajana näha just inimest, mitte pelgalt ametnikku. See aga tuleb ametialasele suhtlusele ainult kasuks.

Mis see kantseliit õigupoolest on?

Kantseliitlikus ehk ülemäära ametlikus kanges bürookeeles on põimunud mitu nähtust.

Esiteks stampsed lausemallid – need, mis korduvad tekstist teksti ja mis kirjutajal on justkui head lihtsad varnast võtta („enne mind on ju nii paljud selliseid lauseid kasutanud”), aga mis on ehituselt kohmakad ja keerulised.

Teiseks leidub kantseliitlikus tekstis hulgaliselt võõrmõjusid ehk võõrast grammatikast pärit lausemalle, mille puhul ei taju kirjutaja, et tegemist on mõnest teisest keelest üle kantud grammatikaga. Kuna need lausekujudmallid aga on võõrast keelest pärit, tekitavad nad eesti keele jaoks sobimatu ja raskepärase sõnajärje ning muudavad kogu lause raskesti loetavaks ja tihti ka ülearu pikaks.

Kolmandaks on sellistes kantseliitlikes tekstides enamasti ka hulganisti stampsõnu, selliseid, mis korduvad tekstist teksti (nt käesolevaga, antud jts), millel sisulist tähendust eriti ei ole ning mis tekitavad enamasti lihtsalt sõnavahtu.

Neljandaks, mis vast üldine ja kõige olulisem — kantseliit on olemuselt mingil moel justkui psüühiline nähtus, mingi teadmine või tunne kirjutaja peas, mis ütleb, et just nii kirjutades on tekst nagu päris, nii nagu peab. Ühesõnaga, arvatakse, et selline stiil meeldib lugejaile.

Tegelikult on aga vastupidi — selline väljenduslaad tekitab hoopis tunde, et kirja kirjutaja soovib end saajast distantseerida, suhelda mingi kindla ja kauge vahemaa tagant või siis olla kirja saaja suhtes võimupositsioonil ja kirjutada n-ö ülevalt alla. Sellises keeles kiri võib tunduda küll väga ametlik ja tähtis, kuid ometi tuleks mõelda ka kirja saajale.

Üliametlik ja kantseliitses keeles, pikkade lohisevate ja keeruliste lausetega kirjale vastatakse sageli samas stiilis, st mitte kui inimene, vaid kui ainult ametnik, kes kirjutab nii, et tal tekstiga enam justkui mingit isiklikku suhet ei ole.
Loomulikult juhtub sellise kommunikatsiooniga lisaks suhete halvenemisele enamasti ka see, et kirja sõnum ehk see kõige olulisem info kaobki sõnavahu sisse ära.

Allikas: artikkel ilmus ajakirjas Director

LÄHIAJAL TOIMUV KOOLITUS SAMAL TEEMAL:

Kirjalik kommunikatsioon: ladus eneseväljendus ja korrektne eesti keel

Korraldaja: Tallinna Ülikooli avatud ülikool
Koolituse aeg: 18. november 2014

Koolitaja: Reili Argus, PhD
Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi eesti keele professor, filosoofiadoktor eesti keele alal, Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige

Koolituse eesmärk:
- värskendada õigekirja-alaseid teadmisi
- õpetada valima lühemaid, selgemaid ja kantseliidivabu sõnastusmalle
- märgata sagedasemaid tänapäeva keeleprobleeme
- lihvida kirjalikku eneseväljendusoskust

Täpsemat infot vaata www.tlu.ee/kommunikatsioon.

Osale arutelus

  • Tiive Murdoja, sekretar.ee

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine