28. oktoober 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas töövestlusel edukalt esineda ja vältida vigu

Jee, töövestlus! Lõpuks said selle oodatud kõne teemal “Saime teie CV ja sooviksime teiega lähemalt rääkida, millal teile sobivad ajad on?”. Nüüd on viimane aeg tegeleda töövestluse oskuste lihvimisega.

Kvaliteedijuht Kaarel Krinal jagab portaalis avalikesinemine.net praktilisi nõuandeid selle kohta, kuidas töövestlusel edukalt esineda ja vältida enamlevinud vigu.

Töövestlus – mida pead enne sinna minekut tegema?

Hea esmamulje jätmiseks saad sa ainult ühe võimaluse. Klišee, mis töövestluse korral on vägagi omas kohas. Töövestlus on koht, kus sul on 30-45 minutit aega ennast parima kandidaadina positsioneerida. Šansid on sinu vastu – sa kandideerid selles etapis 5-20 inimese vastu. Esmamulje ärarikkumist sa üldjuhul enam tagasi ei tee.

Selle vältimiseks on lihtne võimalus – tee korralik eeltöö ja alusta oma välimusest. Alusta riietusega. On ainult üks reegel – enne riietu liiga peenelt kui liiga lihtsalt. Meesterahvastel ülikond, naistel mingi kostüüm, mis jätab professionaalse mulje. Ei mingeid dekolteesid, miniseelikuid ega mitut liitrit lõhnavett.

Kui sul on auto, siis varu sinna nätsu hingeõhu värskendamiseks, kingaviksi, võib-olla hambahari, küünekäärid. Varu omale piisavalt aega, käi WC’s ära ja siis kasuta eelpool mainitud aksessuaare. Ära joo kohvi, ära tee suitsu jne. Näe välja nagu miljon dollarit – see upitab su enesekindlust ning selles keskkonnas ei saa seda kunagi liiga palju olla.

Mida teha peale kohale jõudmist ja sisse astumist?

Töövestlus tekitab kindlasti stressi, aga sellest hoolimata sisene alati suure naeratusega. Mitte liiga suurelt irvitades, mitte liiga tagasihoidlikult muheledes. Selline paras loomulik naeratus, mida sa pead enne pool tundi peegli ees harjutama.

Lase sellele otsa üks korralik käepigistus ning julge “Tere! Mina olen…” ning tegelikult sellest piisab küll ja veel. Igatahes on seda rohkem, kui 80% kandidaatidest teha suudab.

Silmside hoidmine

Mulle isiklikult meeldib, kui vestluse läbiviijaid on rohkem kui üks. Sellistel juhtude saad sa mingite ajaühikute järel oma pead keerata ning kõigiga silmsidet luua ning seda katkestada. Kui vestlejaid on üks, siis kipub asi äärmustesse – sa kas jõllitad teda nagu padakonn või siis ei õnnestu sul üldse silmsidet luua. Loomulikku vahepealset varianti on küllaltki keeruline leida. Olgu kuidas on, ära ignoreeri ühtegi ruumis olijat. Tegelikult pole sul õrna aimugi, kes neist lõpuks otsustamisel kõige suuremat kaalu omab. Kõige vaiksem tegelane ruumis võib vabalt olla kõige olulisema häälega inimene.

Naeratades jätad endast parema mulje

Suurbritannias viidi läbi uuring, kus leiti, et tõenäolisemalt said tööpakkumisi need, kes vähemalt kolm korda töövestluse ajal naeratasid. Võimalik, et see oli Delfi uudis. Võimalik, et ma mõtlesin selle ise välja. Vahet ei ole. Igatahes ei meeldi mitte kellelegi negatiivsed inimesed, samas kui peaaegu kõigile meeldivad naeratavad inimesed. Kui läheb valimiseks, keda kutsuda vestluse teise vooru või kelle vahel lõplikult valida, siis üks koht on alati olemas inimesele, kes oli lihtsalt “sellise laheda olemisega”. See on kasulik nišš, sest juhul kui oletatakse, et 2-3 kandidaati saaksid tööga oma hariduse ja oskuste poolest hakkama, tehakse tööpakkumine kõige “mõnusamale” inimesele. Õiglane või mitte aga nii see on.

Kehakeelega suurendad (või vähendad) usaldust

Kuidas tekitada usaldust? Kuidas vältida valetamisele viitavaid kehaliigutusi? Kuhu ma käed panen? Issand hoidku, ega ma kuidagi suletud poosis pole?

Üldiselt sa ei pea oma kehakeele pärast kopika eest ka muretsema juhul kui: a) sa oled tüüpilisematele küsimustele enda jaoks vastused valmis mõelnud (ja need vastused ei ole valed ega muinasjutud); b) lood vähemalt aeg-ajalt silmsidet vestluskaaslastega; c) rahustad ennast enne vestlust maha.

Lihtne? Aga ongi. Sa võid omale lisateadmisi hankida raamatupoes eneseabiraamatute sektsioonis (seal tavaliselt kehakeelest rääkivad raamatud asuvad). 4-5 minutit seal varustab sind vähemalt töövestluse mõttes piisava arsenaliga. Lisaksin siia juurde võib-olla ainult enda n.ö. rusikareeglid – mõlemad jalad vastu maad, selg sirge, õlad all, käed tooli käetugedel. Kui käetugesid ei ole, siis ees laual koos.

Iseenda maharahustamine

Töövestlus võib olla üsna stressi tekitav, aga on paar ülilihtsat nippi, mida sa peaksid teadma. Esimene tehnika on pärit näitleja Martin Veinmanni käest. Ta pidas kunagi ja kuskil päris huvitava loengu esinemisest ja rääkimisest, millest meelde jäi kahetsusväärselt vähe. Üks siiski jäi – stressis inimesel on õlavöö pinges. Lõdvestunud olekus on õlad 4-5cm madalamal kui keskmises tööstressis inimesel. Sa saad oma rahutust maha suruda kui lõdvestad oma õlavöö ja lased käed lõdvalt rippu.

Mina tavaliselt “surun” lihastega õlad võimalikult madalale ja siis lõpetan “surumise”. Käed jäävad rippu, õlad vajuvad alla. Sa saadad sellega kehale signaali, et ohtu pole, võib rahulikult võtta. Su emotsionaalne pool järgneb sellele.

Teine nipp on esimesega sarnane manipulatsioon kehaga, mis emotsionaalsel tasandil peegeldub. Hinga 3 sekundit sisse ja 6 sekundit välja. Niimoodi üks 3-4 korda. Stressis organism varub omale igaks juhuks hapnikku. Kui sa selle varuhapniku välja puhud, annad organismile märku, et ohtu pole. Taevalik rahu järgneb. Kui sul on tõsisemad ärevushäired, siis otsi muidugi professionaalset abi. Kõigile teistele peaks aga sellest täiesti piisama.

Tüüpilised küsimused, ebatüüpilised vastused

“Noh, räägi siis alustuseks iseendast.” Tuleb tuttav ette? Paraku enamlevinud vastuseid on stiilis “Noh, mis siin ikka, kõik on CV’s kirjas. Küsige, mis huvitab”. Eks me siis võtame CV ette ja hakkame vaatama.

Tööotsija jaoks seisneb kehv asjaolu aga selles, et personaliinimesi õpetatakse CV-sid analüüsima. Mida see endast kujutab? Tegelikult on see üks suur vigade tagaajamine. Miks siin 3 kuud auku oli? Mis ta sel ajal tegi? Mis toimus enne 2005-ndat aastat? Kas koolid on lõpetatud? Tohutu detektiivitöö õnnetu A4 kallal, et paljastada ka väikseim vasturääkivus. Kas sa tõesti tahad selle analüüsi tulemustele tähelepanu juhtida?

Ja kui tüüpilistest küsimustest rääkida, siis tee ära eeltöö, mille kohta sulle niikuinii küsimusi esitatakse. Töön välja mõned peamised, mis erinevates sõnastustes korduvad vestluselt vestlusele: “Miks me sind tööle peaksime võtma?”, “Millised on sinu tugevad küljed? Aga nõrgad?”, “Mida sa meie ettevõttest kuulnud oled?”, “Miks sa just meie ettevõttesse kandideerid?”, “Kus näed ennast 3-5 aasta pärast?”.

Sulle võib ju tunduda, et “Ähh, need küsimused on ju elementaarsed”, aga kinnitan sulle, et enamik tööotsijaid ei ole isegi nende elemetaarsete küsimustega vaeva näinud, mistõttu töövestlusel mõmisevad vastuseks midagi taolist “Ah et minu tugevad küljed? Noh, seda on endal ikka raske nii öelda, seda peaks kellegi teie käest küsima…” Arva ära, kas sellise vastusega saad enda kontole suure plussi?

Anna alustuseks lahtist materjali

Keskendu oma ettevalmistustel sellele, kes sa oled ja mida sa elult tahad. Vaata – see tundub kirjapildis õige lihtne, kuid küsimusele “kes sa oled?” on küllaltki mõistlik vastata sellega, kes sa siis ikkagi oled. Ja enamus inimesi ei tea seda. Töövestlus on selline, et tema raames sa ei pea universumit ja kosmost lahti mõtestama. Kui sa oled raamatupidaja ja tahad saada pearaamatupidajaks, siis nii ütlegi. Loomulikult eeldusel, et toimub pearaamatupidaja konkurss.

Määratle ennast tööalaselt – kes sa oled ja kelleks tahad saada. Mine käi kasvõi tiir karjäärinõustaja juures. Selline konkreetse enesemääratluse ja plaaniga inimene annab vestluse läbiviijale võimaluse CV kõrvale panna ning alustada vestlust. “Oo, väga lahe. Kuidas te sattusite raamatupidamise peale?” “Mis teile meeldib selle juures?” “Mida te olete teinud selleks, et pearaamatupidajaks saada?”

Kui sina ennast selliselt määratled, siis on väga palju erinevaid teid, kuhu mina vestluse läbiviijana siit edasi saan minna. Enamus neist avab sind ja sinu tegemisi. CV analüüsile vastates aga sa jääd väga väikesele mänguväljakule – sellele, mis su CV’s kirjas on.

Töövestlus – kas raskeid küsimusi ei tulegi?

Küll nad tulevad. Peamine erinevus tuleneb moodusest, kuidas te nendeni jõudsite. Ühel juhul oled sa suvaline Maali, kellega siis CV-s esiletoodud “puudusi” lahkate. Teisel juhul oled meeldiv vestluspartner, kelle nö suurem plaan aitab seletada nii mõndagi puudust tema CV-s. Ma vist ei pea ütlema, kumb on kasulikum olla.

Aita vestluse läbiviijat… ja su vaev saab tasutud

Puhtalt CV põhjal vestlust läbi viia on sama nagu pähklitangidega hambaid välja tõmmata. Tüütu, valus, ebamugav, ebaefektiivne. Seda mõlemale osapoolele. Aita vestluse läbiviijat, anna lahtist materjali ning lisaboonusena saad plusspunkte usaldusväärse kehakeele eest.

Autor: Kaarel Krinal, kvaliteedijuhtimise blogi autor

Allikas: www.avalikesinemine.net

  

Autor: Tiive Murdoja, sekretar.ee

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700