Autor: Tiive Murdoja • 13. november 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Enamlevinud vead töölepingu vormistamisel

Paljud  töölepingud on sõlmitud seaduses ettenähtud miinimumtingimustel, mis kaitseb rohkem töötajat kui tööandjat. Personaliprobleemide ennetustöödega tegelev METI personaliabi OÜ juhatuse liige Tiit Kruusalu sõnul võib selline tööleping  anda kaitset tööinspektori kontrollkäigu korral, aga mitte siis, kui tekivad eriarvamused töötaja ja tööandja vahel.

"Kehtiv töölepingu seadus on meil muidu küllaltki tasakaalustatud, aga käsitledes töötajat nõrgema poolena, tuleb töötajat kaitsvad punktid töölepingusse kohustuslikult  sisse kirjutada, aga tööandja kaitse jäetakse tema enda hooleks," selgitas Kruusalu. Sellest temal sõnul probleemid algavadki, sest väga tihti on tööandjad vabatahtlikult jätnud ennast ilma  seadusega võimaldatud kaitsest, olgu selleks siis ebapiisavalt määratletud töökorralduse reeglid, ärisaladuse mõiste, konkurentsipiirang või leppetrahvi rakendamine.

"Probleemi teine ots on jällegi see, et kuigi tööandja püüab ennast seaduses lubatud vahenditega  kaitsta, võib ta seda teha ebaõnnestunult. Kuulutades absoluutselt kõik töösuhetega seonduva põhjendamatult ärisaladuseks ja rakendades üleüldist põhjendamatut konkurentsikeeldu, võivad need punktid muutuda tühiseks," viitab Kruusalu ühele probleemile. Tulemuseks on faktiliselt ainult töötajat kaitsev leping, mis võimaldab töötajal karistamatult koos tööandja ärisaladusega lahkuda konkurendi juurde. Siinkohal soovitab ta tööandjal põhjalikumalt uurida, milliseid võimalusi ja millistel tingimustel töölepingu seadus tööandjat kaitseb.

Teiseks probleemkohaks on Kruusalu sõnul laialt levinud tava kirjutada töölepingusse sisse lause, et lepingule allakirjutamisega kinnitab töötaja oma tutvumist olematute dokumentidega ja võtab kohustuse neid täita. "Peamiselt toimub see väiksemates ettevõtetes, kus administratiivvõimekust ja know-howd vähem. Kõik toimib seni, kuni tööandja ja töötaja on vastastikuste kohustuste täitmises ühel meelel."

"Paraku ei ole meist keegi kaitstud eriarvamuste või isegi töötrauma eest. Sellisel juhul ei paku eespool nimetatud tüüptingimuslik lause töölepingus ja väide, et töötaja on tutvunud töökorralduse reeglite, tuleohutusjuhendi ning kõikvõimalike muude ohutusjuhenditega, tööandjale mingit kaitset. Tööandja peab ikkagi tõendama, et ta on konkreetset dokumenti töötajale  tegelikult tutvustanud. Ainus viis ennast sellise olukorra eest kaitsta, on vajalike dokumentide füüsiline olemasolu ja kuupäevaga fikseeritud töötaja allkiri tema juhendamise kaardil või dokumendil," soovitab Kruusalu.

Kuna tööleping koormab tööandjat, võrreldes võlaõiguslike lepingutega, oluliselt rohkem, siis tekib tööandjatel aeg-ajalt kiusatus panna töölepingule pealkirjaks hoopis töövõtuleping või käsundusleping. Paraku ei anta Kruusalu sõnul endale aru asjaolust, et kui töö tegija allub tööandja juhtimisele ja kontrollile töö tegemise aja, koha ning viisi suhtes, siis vaidluse korral võidakse niisugune leping pealkirjast hoolimata, tunnistada töölepinguks koos sellest tulenevate tagajärgedega. Enamasti juhtub see siis, kui võlaõiguslik leping, tihtilugu ka mitu korda järjestikku pikendatud, tööandja poolt töö tegijale ebasobivatel tingimustel, lõpetatakse. "Tagajärgedeks võib olla võlaõigusliku lepingu tunnistamine töövaidlusorgani poolt töölepinguks, koos sellest tulenevate hüvitiste ja teiste tagasiulatuvate nõuetega, nagu näiteks kasutamata puhkusetasu ja ületunnitasu nõuded. Seetõttu peaks tööandja lepingu tüübi valikul hoolikalt kaaluma, kas tehtava töö iseloomus on ülekaalus töölepingu või võlaõigusliku lepingu tunnused, et vältida ebasoovitavaid ja pahatihti kulukaid tagajärgi," lisas ta.

Kruusalu sõnul on korralik tööleping nagu rätsepaülikond, mis on tehtud, arvestades selle kasutaja vajadusi. "See ei tähenda, et tootmisettevõttes peaks kõikide sama töö tegijatega olema sõlmitud eraldi sisuga töölepingud. Piisab, kui internetist leitud töölepingu näidise asemel on koos spetsialistiga koostatud tööandja spetsiifilisi vajadusi arvestav tasakaalustatud lepingu tüüpvorm."

"Spetsialist oskab ka internetist leitud näidise vajalikul määral ümber kohandada. Hakkab aga valdkonda mittetundev isik seda tegema, siis tihti võib tulemus olla võrreldav olukorraga, kus kellelegi antakse kätte tükk riiet ja lõiked, ning eeldatakse hästiistuva ülikonna valmimist," selgitas Kruusalu.

* Tiit Kruusalu esineb praktilises töötoas „Kuidas vormistada ettevõtte vajadustele vastav tööleping?“ 27.novembril.

Tutvu töötoa sisu ja registreerimisinfoga SIIT.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700