Rahvuspüha ja puhkepäev on:
24. veebruar – Eesti Vabariigi aastapäev
Riigipühad ja puhkepäevad on:
1. jaanuar – uusaasta
3. aprill - suur reede, ülestõusmispühade esimene püha
1. mai – kevadpüha
24.mai – nelipüha
23. juuni – võidupüha
24. juuni – jaanipäev
20. august – taasiseseisvumispäev
24. detsember – jõululaupäev
25. detsember – esimene jõulupüha
26. detsember – teine jõulupüha
Suur reede, ülestõusmispüha esimene püha ja nelipühade esimene püha on niinimetatud liikuvad pühad ega lange igal kalendriaastal ühele ja samale kuupäevale. Seega peab jälgima igal aastal, millisele kuupäevale pühad on märgitud. Sel aastal on suur reede 3. aprillil ja nelipühade esimene püha 24. mail.
Siinkohal on oluline rõhutada, et mitte kõigil töötajatel ei ole pühadel puhkepäev. Näiteks tööajakava alusel töötaval töötajal võib tööpäev langeda ka rahvus- või riigipühale. Kui töötaja peab tegema tööd ajal, kui kõik ülejäänud riigis peavad pühasid, siis tuleb see täiendavalt kompenseerida. Riigipühal töötamise eest maksab tööandja töötajale 2-kordset töötasu.
Nelja püha eel tuleb tööandjal vastavalt töölepingu seaduse §-le 53 tööaega lühendada. Sätestatud on, et uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra. Peab arvestama, et seadusandja on mõelnud siinjuures endiselt riigipühale vahetult eelnevat tööpäeva. Kuna seadus ei erista täis- ja osaajaga töötajaid, tuleb pühade eel lühendada ka osaajaga töötaja tööpäeva.
Näiteks käesoleval aastal on võidupüha (23.juuni) teisipäeval. Seega esmaspäevast (22.06.) tööpäeva peab tööandja lühendama kolme tunni võrra, kuna tegemist on riigipühale vahetult eelneva tööpäevaga. Lühendada tuleb ka nende töötajate tööpäeva, kes töötavad 22. juunil tööajakava alusel. Kui tööandja majandustegevus ei võimalda tööpäeva lühendada, tuleb saavutada töötajaga kokkulepe töötamiseks pühade-eelsel päeval nagu tavalisel tööpäeval. Kui töötaja aga ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida.
Kui toodud näites 22. juuni ei ole töötaja tööpäev, siis ei pea seda ka lühendama ning kalendaarsete töötundide arv seetõttu ei vähene. Kui aga töötaja peab pühade-eelsel päeval töötama ning tema tööaega ei lühendata, väheneb töötaja kalendaarne tööajanorm. Kui kuu või arvestusperioodi lõpus selgub, et tööpäeva lühendamata jätmisest tekkisid ületunnid, tuleb need hüvitada tasustatud vaba ajaga või kokkuleppel rahas.
Vaata lisaks, millised on riiklikud tähtpäevad ja lipupäevad portaalist eesti.ee.
Allikas: www.tööelu.ee.
Loe lisaks erinevatel tööõiguse teemadel siit.
Autor: Tiive Murdoja, sekretar.ee