Autor: Merlin Mägi • 3. märts 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tippspetsialistide põud ja palgasurve

Fontes Palgakonsultatsioonide juht Irja Rae tunnistab, et viimastel aastatel on ettevõtjate vajadus palgainfo järele suurenenud ja see on omakorda vesi Fontes Palgauuringute veskile.

Küsimustele vastab Irja Rae, Fontes Palgakonsultatsioonid OÜ juht.

Olete turu-uuringute valdkonnast ainsana Gaselli TOPis esindatud – mis teile 2011.– 2013. aastal head majandustulemused ja kiire kasvu tõi?

Me ei pea end ainult turuuuringute firmaks, sest pakume ka palgakonsultatsioone ja erinevaid organisatsiooniuuringuid.

Ütleksin, et meilt saavad ettevõtjad nõu, kuidas oma talente hoida ning ettevõttega siduda.

Meie headel majandustulemustel oli kolm põhjust. Esiteks väga head kliendid, kes on meid usaldanud ja kelle arv oluliselt kasvas. Teiseks hakkasime osa asju n-ö käsitsi nokitsemise asemel tehnoloogiapõhiselt tegema – see puudutab näiteks analüüse, andmevahetust ja kliendihaldust. Kolmandaks on meil väga hea meeskond: alates 2010. aastast on meie tuumikinimesed paigas ja vahepealse aja jooksul on veel kaks konsultanti lisandunud.

Mis toimub praegu Eesti palgaturul?

2012.aastal algas palgaturu ülessoojenemine, 2013. aastat võib nimetada buumiaastaks ning ka mullu vaadati aktiivselt palkasid üle.

Mida tähendab 2012. aastal alguse saanud ülessoojenemine?

Alates 2012. aastast on olnud rohkem neid töötajaid, kelle palk on tõusnud. Samuti on palgatõusu protsent olnud suurem. See trend on jätkunud ka edaspidi, näiteks 2014. aastal tõusis 65 protsendil töötajatest põhipalk. Sel aastal on ettevõtjad aga ettevaatlikumaks muutunud.

Kas sel aastal polegi palgatõusu oodata?

Kui traditsiooniliselt on palgamuutuste periood jaanuarist aprillini, siis tänavu on aasta algus palgatõusude osas tõenäoliselt vaiksem. Kuid kui riigi majanduslik olukord paraneb ning ettevõtjad tunnevad end kindlamini, siis võib sügisel oodata praegu ära jäänud palgatõusude realiseerumist. Palgasurve pole turul ju kuhugi kadunud, töötuse protsent on viimaste aastate madalaim ning ettevõtjatel tuleb teha läbimõeldud palgaotsuseid. Isegi siis, kui eelarvet vaadates tundub, et palgatõusu see eriti ei võimalda. Kuid lisaks palgale on oluline üle vaadata ka teised motivatsioonipaketi osad – arenguvõimalused, koolitused jm.

Mina näen, et praegu investeeritakse üsna palju koolitustesse ja väljaõppesse ning püütakse väljaõpetatud inimesi ettevõttes hoida.

Kui suur tänavu keskmiselt palgatõus võiks tulla?

Keskmiselt jääb see 5% piirimaile.

Millised on ettevõtete kiiret kasvu takistavad peamised tegurid?

Neile, kes on suunatud peamiselt koduturule – näiteks nagu meie –, on peamine takistus turu piiratus. Hüppeline areng saab tulla siiski välisturgudelt ning selle puhul võib olla keeruline turule sisenemine ning oma sihtgrupi leidmine. Kuid suurim probleem nii kodu kui ka välisturule orienteeritud ettevõtetele on tööjõuturg ehk vajalike oskustega töötajate puudus.

Tippspetsialistide puudus pole küll ainult Eesti, vaid globaalne probleem. Talentide leidmise ja ettevõttega sidumise nimel pingutavad tänapäeval kõik tuntud korporatsioonid. Just väikeettevõtetel võib olla raske tippspetsialiste värvata, kuna tippspetsialistide palgatase on üldjuhul kõrge.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700