Autor: Karoliina Vasli • 16. aprill 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Intervjuu: Birgit Randmäe on oma juhi abi olnud 15 aastat

Birgit Randmäe (Tallinna Sadama juhi Ain Kaljuranna sekretär)
Foto: Andras Kralla
Birgit Randmäe on Tallinna Sadama juhi Ain Kaljuranna abi olnud üle 15 aasta. Kui juht on karjääri teinud, siis on ka Birgitil olnud võimalus samasse ettevõttesse edasi liikuda.

Kell on pool kaheksa hommikul. Valdav osa kontorirotte on alles kodus ja vajutab äratuskella kinni. Aega veel on! Tallinna Sadama juhatuse esimehe Ain Kaljuranna assistent Birgit Randmäe on aga juba tööpostil. E-kirjad tuleb üle vaadata, päevaplaan paika panna ja järgnevad juba esimesed koosolekud. See on üks tavaline argihommik.

Randmäe on Kaljuranna abi olnud üle 15 aasta. “Kui Ain on karjääri teinud, siis on mul olnud võimalus samasse ettevõttesse edasi liikuda,” täheldas ta. Omal ajal töötas Randmäe erasektoris, kuid tuttavate soovitusel otsustas 1999. aastal kandi-

deerida toonase Eesti Raudtee turundusjuhi Kaljuranna assistendiks.

Ta tunnistas, et oli esiti skeptiline, mõeldes, kas see on tema jaoks ikka ideaalne amet. “Tundus pigem veidi hirmutav – mis mina rongidest tean, olen ikkagi linnainimene. Oli jäänud ka mulje, et seal on väga tugevad slaavilikud mõjutused. Kui vestlusele läksin, nägin, et õhkkond on hoopis teine – väga eestimeelne ja uuenduslik,” arutles ta.

 

Karmim kord avalikus sektoris

Klapp meeskonnaga oli hea ning peagi sai ta juba uues ametis tuleristsed. “Ükski valdkond pole kerge, sisseelamine võttis aega. Kõik need sise-eeskirjad ja reeglistikud on tegelikult päris bürokraatlikud, õnneks oli kollektiiv toetav.”

Kui Kaljurand 2004. aastal Tallinna Sadamat juhtima asus, kutsus ta Randmäe kaasa. Viimane ei kahelnud pikalt, vaid oli nõus. “Tööstiililt suuri erinevusi polnud, ka suurkliendid olid sarnased, seega tuli senine kogemus kasuks.”

Olete siiamaani rahul? “Igav siin ei hakka. Mõnikord on ka rahulikumad hetked, aga tegevust on palju. Lisaks tavapärastele töökohustustele tegelen näiteks kõikide lähetuste ja konverentside korraldusliku poolega,” selgitas ta.

Siin tuleb sisse ka tugev vahe erasektoriga. Kui erasektoris ei pea valikute puhul nii ranget joont järgima, siis riigisektoris on rahaga priiskamine välistatud ja tuleb piiri pidada. “Avalikkus pidevalt jälgib, millega tegeletakse. Töötajad võivad palju tahta, aga pean vahel ka paha ja kuri olema – ei lenda selle lennuga, ei ööbi seal. Tuleb mõistlikult valida,” lausus ta

Igapäevase töö hulka kuulub ka dokumendihaldus

Sellega seotud erinevad sisesüsteemid on Tallinna Sadamas väga olulised. See on ka üks põhjus, miks paberimajandus elektroonsel ajastul veel hääbunud pole. Samas, võrreldes kas või sajandivahetusega on suhtlus ikkagi ajakohastunud ja tavapostiga tulevad kirjad on pigem erandlikud. “Vanasti oli lauatelefon kogu aeg punane ning posti tuli väga palju, nüüd eelistatakse e-kirju.” Randmäe sõnutsi pöördutakse nüüd ka enam otse juhi poole, varasemalt käis kõik sekretäri kaudu. “Meiliaadressid on ju avalikud. Kui ka mobiiltelefoni numbrit ei tea, saad kirja saata.”

Kriitikalaviini all

Randmäe lööb kaasa ka Tallinna Sadama turundustegevuste organiseerimisel. “Kliendi- ja suurüritused ning reklaamkingid on ka paljuski minu organiseerida ja teha. Meil pole klassikalist turundust, et müüme mingit toodet. Pigem on Tallinna Sadama maine müümine,” rääkis ta ja lisas, et eesmärk on olla läbipaistvad.

Randmäe nentis, et meedia surve tegevusele on üsna terav. Tal endalgi on vahel välja löönud nii-öelda kaitserefleks. Kui keegi hakkab Sadamat kritiseerima, astub ta selle kaitseks automaatselt välja. “Arvatakse, et suures ettevõttes on nii lihtne ja kõik on lubatud, tegelikult ei ole. Näiteks praamihanke puhul arvas avalikkus, et kõik otsustati poliitikute poolt ära ja Sadam ei pidanud midagi tegema. Majasiseselt nähti selle nimel väga palju vaeva,” selgitas Randmäe.

Survest hoolimata pole Randmäe isegi mõelnud, et võiks kas või erasektorisse tööle minna. “Rutiini pole tekkinud, et vajaks uusi väljakutseid. Neid viimaseid on praegugi piisavalt. Tulen tööle hea meelega ja koju lähen rahuliku enesetundega.” Ja kui puhkust on aeg võtta, on talle olemas ka asendaja, selleks on tavaliselt finantsdivisjoni assistent. Randmäe tunnistas, et varasemalt oli tal telefon 24/7 ligi ja ta oli alati valmis reageerima. “Nüüd ehk nädalavahetusel vaatan meili, aga see on ka üldiselt kõik. Ka see tuleb kogemusega, vaba aeg on vaba aeg.”

Sekretär seitsmes ametis

Birgit Randmäe päevakava sõltub paljuski otsese ülemuse ehk Ain Kaljuranna päevakavast. Tavapäraselt algab tööpäev 7.30–7.45 kohvinurga ettevalmistamisega. Sellele järgneb enda ja oma ülemuse päevaplaani ja e-posti läbivaatamine, hommikuste ajalehtede läbi sirvimine ja meediakajastuste ning vajaliku teabe jälgimine ning vajadusel edasi vahendamine.

Edasine tööpäev ei ole ajaliselt fikseeritud. “Minu tegemised ei sõltu ainult minust endast, vaid tuleb jooksvalt tegeleda nn mitme asjaga korraga – dokumentide, st sisse- ja väljaminevate kirjade, arvete, lähetuste korraldamise, külaliste vastuvõtmise, turundusfirmade esindajatega kohtumistega jne. Lihtsalt tuleb kiirelt reageerida erinevates situatsioonides ja toime tulla erinevate inimeste ja olukordadega,” selgitas Randmäe.

Birgiti juht Ain Kaljurand: paljud asjad minu kabinetti ei jõuagi

Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand ütles pikale koostööle Birgit Randmäega mõeldes, et ennekõike on oluline usaldus. “Kui ma Tallinna Sadamasse tulin, siis palju ei kõhelnud, kutsusin Birgiti kaasa,” märkis ta. “Oleme 15 aastat koos töötanud, seega on temaga lihtne asju ajada, ta mõistab mind kohati poolelt sõnalt. Paljud jooksvad asjad suudab ta lahendada kindlasti ära ka nii, et minu kabinetti need ei jõuagi.”

 

Kaljuranna sõnul on lisaks tavapärastele kohustustele Randmäe kanda ka firma meenete ja lähetuste korraldamine. “See on ka mu enda initsiatiiv, et hoida enda lähedal see, kus käiakse, miks käiakse, milliste kuludega käiakse.”

Kaljuranna sõnul on valdav osa kollektiivist Tallinna Sadamas töötanud enam kui kümme aastat. Stabiilsus on hea, ent Kaljuranna sõnutsi võiks ka noori rohkem peale tulla. Praegu on töötajate keskmine vanus 51 aastat. Personalijuhiga on arutatud, et noorte inimeste kaasamine laiemalt ette võtta. On vaid üks suur aga – valdkonda arvestades ei olegi lihtne kedagi tööjõuturult või koolipingist leida.

Sissetöötanud kollektiivil on Kaljuranna sõnul nii plussid kui ka miinused. Kogemuste kõrval annab tunda mugavus, kus uuenduslikke lahendusi ei otsitagi. “See on inimlik, kuid aeg-ajalt tuleb teha mõningaid samme ja meeskond mugavustsoonist välja tuua, et neile uut hingamist anda,” arutles ta.

Kaljurannal pikendati hiljuti lepingut ja ta võttis päevakorda, et inimesi rotatsiooni korras veidi ringi tõsta ja nad nii uude olukorda panna. Ta tunnistas, et vastuseisu on palju, aga kokkuvõttes mõistetakse, mis tulu sellest tõuseb.

* Artikkel ilmus Äripäeva erilehe "Sekretär.ee" märtsinumbris.

 

 

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700