Nõuanded sekretärile, kuidas suhelda ajakirjanikuga

Äripäeva ajakirjanik Alyona Stadnik: "Sekretär võiks uurida ajakirjanikult, kes ta on, kust, mis teemaga seoses ja miks ta helistab, kui kiire vastuste andmisega on ja mida ta saadud infoga teeb."
Äripäeva ajakirjanik Alyona Stadnik: "Sekretär võiks uurida ajakirjanikult, kes ...

Ajakirjanik ei helista ettevõttesse ainult probleemide korral – tihti soovib ta küsida kommentaari päevakajalisel teemal või uurida teie ettevõtte kohta, seepärast on oluline ta ära kuulata ja talle abiks olla, soovitab Äripäeva ajakirjanik Alyona Stadnik.

Kõigepealt räägiks veidi üldistest hoiakutest. Eestis näiteks on müügiagendi tööl halb maik juures, temasse suhtutakse nagu masinasse.

"Mina ei taha mitte midagi halba müügiinimeste kohta öelda, ma olen ka ise olnud müügiinimene - müünud kolm suve järjest Ameerikas võõraste inimeste ustele koputades raamatuid. Aga ajakirjanikuna Eestis on mul jäänud mulje, et minusse suhtutakse kui müügiagenti. Jah, ma müün idee maha, miks minuga rääkimine võib osutuda teie ettevõttele lõppkokkuvõttes kasulikuks, ei midagi muud. Me oleme kõik inimesed ja teeme oma tööd. Palun ärge alavääristage helistajat, temaga võiks suhelda viisakalt ja positiivsel toonil,” kommenteeris Stadnik.

Sekretär on firma kõige olulisem isik, kes nö turundab ettevõtet – ta on esimene kontakt, kui ajakirjanik tahab suhelda ettevõtte esindajatega. Sekretäri töönumber on üldjuhul ka firma üldnumber, mis on kodulehel olemas. „Seega sulle helistades ma eeldan, et sinust on abi, et sa saad mind aidata, viia kokku juhi või mõne muu olulise isikuga. Ja see ei tähenda kohe midagi negatiivset,“ toonitas Stadnik.

Tihtipeale helistab ajakirjanik, et küsida kommentaari ettevõtte või mõne olulise päevakajalise teema kohta, mis on seotud näiteks poliitika, maksude või statistikaga. „Kommentaari küsimine ei ole halb.“ Ka võib tulla ette, et ajakirjanik soovib kontrollida näiteks firma kohta käivaid fakte või numbreid – et need oleksid loos õiged. „Reeglina ma ei helista selleks aga juhile, kellel on pidevalt koosolekud ja kokkusaamised, vaid teile, et uurida, kas te oskate seda infot kinnitada või edastada mu palve raamatupidajale,“ mainis ta.

Märtsi lõpus ilmunud Äripäeva Palga TOPi kokku pannes juhtus aga vastupidine – Eesti ühe suurima, 1000 töötajaga ettevõtte sekretär eiras Alyona Stadniku palvet ettevõtte keskmine makstav palganumber üle kontrollida, vastust pole firmalt siiani tulnud. „Kui sa seda infot ei kinnita, siis võib juhtuda, et sisse läheb vale number, mistõttu jääb vale mulje minust, teist ja kogu sektorist,“ toonitas Stadnik.

SOOVITUSED

Ole ajakirjanikuga suheldes avatud ja sõbralik

Kuula ära.
Kui ajakirjanik helistab, siis kuula ära, mis tal öelda on – kes ta on, miks ta helistab ja millest kirjutada plaanib. Kui sa telefoni vastu võtad, siis ajakirjanik ja tegelikult iga helistaja eeldab, et sa tegeled temaga. „Reeglina inimesed kuulevad ainult, et ma helistan Äripäevast. Meil on suur ettevõte, kus on ligi 250 töötajat – on teemaveebide toimetajad, konverentside korraldajad, reklaamiinimesed ning eraldi veel toimetus ja ajakirjanikud, kes tahavad oma tööd teha ja infot saada. Seega kuula ära, kas ma olen Äripäevast helistav müügiinimene, kes tahab sulle konverentse müüa või ajakirjanik, kes tahab infot saada. See on oluline,“ soovitas ajakirjanik Alyona Stadnik.

Uuri ajakirjanikult enda jaoks olulist infot. Sekretär võiks uurida ajakirjanikult, kes ta on, kust, mis teemaga seoses ja miks ta helistab, kui kiire vastuste andmisega on ja mida ta saadud infoga teeb. Selle info saab sekretär juhile edasi öelda. Samas arvesta, et teema võib olla mõnikord problemaatiline või kriitiline, mistõttu ajakirjanik ei pruugi seda alati öelda, sest muidu võidakse keelduda üldse kommentaari andmisest.
 
Ole filter. Tee selgeks, kui oluline on teema, millest ajakirjanik rääkida soovib. „Kui me kirjutame lugu, et ettevõttes on käinud maksuametnik, ära on viidud telefone, arvuteid, siis sul sekretärina peaks nö lamp põlema minema - jama on majas ja sa peaksid tegutsema. Sa peaksid kätte saama oma juhi, nõukogu või muud olulised isikud ja teavitama neid, et Äripäev juba kirjutab. Sest Äripäev kirjutab niikuinii, sõltumata sellest, kas sa vastad telefonile või mitte, tegeled minuga või mitte, oled abivalmis või mitte,“ sõnas Stadnik. Sama kehtib kõigi teiste meediakanalite kohta. Seega, et koostöö sujuks, ole avatud, suhtle ajakirjanikuga ja anna talle infot.
 
Reageeri kiiresti. On tekkinud arusaam, et ajakirjanikud kirjutavad ühte lugu nädalaid või kuid. „Mina uuriva ajakirjanikuna uurin ühte teemat tõesti nädalaid ja kuid, uudisteajakirjanikud teevad uudiseid aga homseks,“ selgitas Stadnik. Seega uuri ajakirjaniku käest, kui kiire on tal soovitud kommentaaride ja vastuste saamisega. Enamasti on nendega aega mõni tund. „See info on sul oluline sekretärina kätte saada, et juhile öelda, et sellega on kiire - meil on aega vastamiseks 3-5 tundi, tegeleme sellega.“ 

Ole avatud ja sõbralik, loo ettevõttest positiivset kuvandit. Ajakirjanik ei ole müügiagent ja enamasti mitte ka pahatahtlik, ta ei taha sulle ega firmale halba. Kui oled avatud, siis on ajakirjanik samuti avatud, kui oled sõbralik, siis on ka ajakirjanik sõbralik. Ka ei kirjuta ajakirjanikud ainult negatiivseid lugusid. „Negatiivne on see võib-olla kümnest ühel juhul, kui kirjutame mõnel probleemsel teemal,“ sõnas Stadnik. Loo seega endast ja oma ettevõttest positiivset kuvandit.

Ära luba, kui ei täida oma lubadusi. Kui ajakirjanik saab sekretäri käest nö rohelise tule, et tema küsimustega tegeletakse, siis ta ootab. „Kui ütled, et saadame vastused kella neljaks, siis eeldan, et teed seda. Kui ei tee, siis jääb väga halb mulje ja võib-olla järgmine kord ma ei helista enam sinu firmasse,“ sõnas Stadnik. Näiteks, kui ajakirjanik kirjutab lugu kütusesektorist, siis ta helistab läbi erinevaid turuosalisi. Kui firma töötajad ei olnud eelmisel korral abivalmid, suhtusid ajakirjanikku halvasti või andsid alusetuid lubadusi, siis ajakirjanik ei pruugi tahta uuesti helistada. „Mulle piisab 4-5 kommentaarist. Mul ei ole kohustust helistada kõikidele turuosalistele, helistan neile, kes on rohkem avatud. Ja nii võibki mõnikord jääda tunne, et jälle on näiteks Statoil pildis või Leibur jagab kommentaare -  kas neil muud teha pole? Ei, nad tahavad turundada oma leiba, oma kütust. Nad tahavad olla pildis iga jumala päev, sest reklaam tänapäeval maksab. Kommentaar artiklis on aga tasuta reklaam, selle eest ei pea raha välja käima,“ selgitas ta. Seega, kui saad olla abiks oma juhile, saad turundada oma toodet, teenust, ettevõtet, siis kasuta ajakirjanikku selleks heas mõttes ära. 
 
Ära venita. Kui lubad, et tegeled ajakirjaniku küsimustega, siis tegele sellega. „Ma saan aru, et on kirjutamata reegel, kus juht on palunud, et teda ei tülitataks, ajakirjanike kõnesid talle edasi ei suunataks, tema mobiilinumbrit ei jagataks. See kõik on arusaadav, aga palun ole minu kui ajakirjanikuga aus ja ütle seda. Ära raiska minu aega,“ toonitas Stadnik. Anna seega konkreetseid vastuseid, ära jäta ajakirjanikule näiteks lootust, et ehk on võimalik juhti veel täna kätte saada, kuigi tegelikult on ta kontorist väljas ja tagasi ei tule.

Võimalusel jaga ajakirjanikule kontakte. „Kui ajakirjanik juhi numbri saaks, siis ta tegeleks probleemi või teemaga ise edasi ja ei peaks sulle pidevalt helistama ning sinu aega raiskama,“ seetõttu anna ajakirjanikule võimalusel juhi või muude oluliste inimeste mobiilinumbrid, soovitas Stadnik. Enne, kui telefoninumbrit jagad, ole aga kindlad, kellele sa seda jagad. Kui numbri jagamine võimalik ei ole, siis anna ajakirjanikule konkreetset infot, millal juht talle tagasi võiks helistada. Pea lubadustest kinni.

* Äripäeva ajakirjanik Alyona Stadnik esines ettekandega "Kuidas suhelda meediaga?", 21.aprillil sekretäride päeva konverentsil.

 

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Pidupäev Hestia Hotel Laulasmaa Spa's

Laulasmaa loodus on maagiline. Just siit on ammutanud inspiratsiooni maailma enim mängitud kaasaegne helilooja Arvo Pärt ja just siin on seetõttu 2018. aasta sügisel avanemas muusikasõprade meka – Arvo Pärdi Keskus. Kust siis veel ammutada häid mõtteid, kui mitte Laulasmaalt?

Peppersack – tee ajalooliste maitsenaudinguteni

Tallinna vanalinna südames, ajaloolise Raekoja ligidal asuv restoran Peppersack pakub meeldejäävaid maitseelamusi. Lisaks saab nautida mõõgavõitlejate igaõhtust efektset etendust.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara