Autor: Signe Sillasoo • 28. aprill 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Jocke Salokorpi jaoks tähendab õnn vabadust. „Mida rohkem kogeme vabadust erinevatel tasanditel, seda õnnelikumad oleme,“ sõnas ta. Sageli ajavad inimesed aga õnnetunde segi naudingutega. Arvatakse, et kui kogetakse naudingut, siis ollakse õnnelik – see ei ole nii, arvas Salokorpi. „Õnn on vabadus.“

Vabadus algab näiteks kasvõi sellest, et võtta 30 minutiks kingad jalast ja saada kontakt maaga, millega sekretärid Jocke juhendamisel rõõmsalt kaasa tulid. Lisaks on oluline õppida olema hetkes, siin ja praegu, lasta argimuredel, toimetustel, kohustustel ja kõigel muul minna. „Kui me õpime surema hetkes, laseme lahti, siis me saame kogeda vabadust ja nautida elu,“ ütles Jocke positiivsel häälel ning tõi välja kolm olulist aspekti, mis aitavad liikuda tasakaalu, õnne ja vabaduse poole.

Kontakt maaga – hommikul tõustes kaob enamik inimesi oma mõtete virr-varri enne, kui nad saavad jalad voodist välja tõstetud. „Me kaotame kontakti praeguse hetkega enne, kui meie jalad maad puudutavad. Minu soovitus on, õpi saama kontakti maaga. Saa kontakti hetkega, kus oled. Seda ei saa kogeda, kui oled 5 sammu mõtetes alati ees või taga,“ sõnas Salokorpi.

Inimene ei suuda tema sõnul viia tähelepanu mitmele asjaga korraga. Kui keskenduda näiteks sellele, milline on parajasti põranda temperatuur või pind, tunnetada seda, siis mõtteprotsess vaigistub. „Kui sa seda tunnetad, siis sa ei saa samal ajal mõelda, mida poest tuua, õhtuks süüa teha vms,“ lausus Salokorpi. Kontakt annab kohalolu, jõu ja turvatunde.

Keha –  lõdvesta võimalikult sageli oma keha. „Meil on palju kontrolli ja hirme. Hirm on kontroll. See kõik tekitab kehasse pingeid,“ lausus Salokorpi. „Küsi endal vahelt tööl olles, kas sa saad keha kuskilt lõdvestada.“ See on kehale hea – keha liigub, veri ja hapnik liiguvad, aju töötab. Kontakt kehaga aitab vabastada pingeid.

„Ma näen sageli inimesi, kes tahavad muuta oma keha, sest see on kas liiga pikk, lühike, paks, õhuke – midagi on kogu aeg valesti. Kas see on hea suhe kehaga? Ei ole. Proovi seega suhtuda positiivselt oma kehasse,“ soovitas Salokorpi ja lisas: „Kõike saab muuta, aga muutus peab tulema sõbralikult.“

Hingamine – hindamine juhib närvisüsteemi. „Kui hingad aeglaselt ja sügavalt, siis see rahustab närvisüsteemi, kui hingad pinnapealselt, siis see ärritab,“ kordas Salokorpi üle veel ühe lihtsa tõe, mida kiputakse unustama. Sissehindamine aktiveerib sümpaatilist närvisüsteemi, väljahingamine parasümpaatilist. Kui õppida hingama, siis see muudab südamerütmi koherentseks.

„Huvitav fakt on see, et meie süda juhib aju, mitte vastupidi. Meie süda on võti, mis avab aju.“ Seega, kui sul on parajasti lahendada suur probleem või vaja leida vastuseid olulistele küsimustele, siis ära mõtle, soovitas Salokorpi, vaid hakka hingama, juhi südant, mis hakkab omakorda aju juhtima.

*Jocke Salokorpi esines ettekandega "Kuidas olla heas kontaktis iseendaga?" 21.aprillil, sekretäride päeva konverentsil Tallinna Loomaaias.