5. mai 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

5 asja, mida personalijuhid töötajatele kunagi ei räägi

Personaliosakonna töötajad võivad tugevasti mõjutada ettevõtte töötajate karjääri. Neil on sageli sõna sekka öelda tähtsate otsuste puhul, alates kompensatsioonist kuni edutamiseni.

Paljud inimesed alahindavad personalijuhi rolli ja seda, mis vahe on sellel, kas ta on töötaja poolel või mitte. Tema eest ei maksa veeautomaadi taha varju pugeda, kui ta koridoris vastu tuleb. Talle võib julgelt naeratada ja teda teretada ning pidada meeles järgmisi asjaolusid:

1. Personalijuht töötab ettevõtte, mitte töötaja heaks.

Muidugi tahab personalijuht firma töötajaid toetada, aga laiemas plaanis töötab ta ikkagi selleks, et teenida parimal viisil ettevõtte huve. Kui kärbitakse preemiaid või kui paljud lojaalsed töötajad ümberstruktureerimise käigus vallandatakse või kui personalijuht toetab juhti, kes eksis, siis tasub silmas pidada, et personalijuhile maksab palka ettevõte, mitte töötaja.

2. Kõiki töötajaid EI kohelda võrdselt.

Personalijuhid küll räägivad, et kõik töötajad on andekad ja väärtuslikud, aga nad ei usu, et kõik töötajad on võrdselt andekad või väärtuslikud. Peaaegu kõigis suurtes organisatsioonides rühmitatakse inimesed mõne kategooria järgi, näiteks „suure potentsiaaliga”. Töötajad nende olemasolust ega ka sellest, millisesse gruppi nad on sattunud, tõenäoliselt ei tea. Aga need rühmitamised võivad suurel määral mõjutada töötaja arenguvõimalusi, edutamise või palgatõusu tõenäosust. Mis puudutab kompensatsiooni, siis palgad võivad üsna suurel määral erineda isegi siis, kui kaks inimest teevad täpselt sama tööd. Kui töötaja kahtlustab, et ta võib olla alamakstud, pole kunagi liiga hilja lihvida oma läbirääkimisoskusi. Ettevõtted osutavad protsessi, õigluse ja võrdsuse küsimustes lõpututele personalieeskirjadele, aga iga eeskirja puhul on võimalik teha erandeid. Kelle puhul need erandid kehtivad? Siit järgneb järgmine punkt …

3. Töötajal tasub pingutada hea mulje jätmise nimel, sest personalijuhi arvamus loeb.

Põhiotsustaja töötaja karjääriredelil edasiliikumise üle on tema otsene ülemus, aga ka personalijuhil saab töötajate karjääri olulisel määral mõjutada nii positiivselt kui ka negatiivselt.

Kui personalijuht näeb töötajat innuka, pühendunud ja ennast selgesti väljendava inimesena, kuulevad sellest ka teised inimesed. Kui ta näeb töötajat pidevalt viriseva, hilineva või liiga nõudliku inimesena, saavad sellest kuulda teisedki.

Kui personalijuht istub koos juhtidega ümber laua, kus arutatakse selle üle, kes saab ametikõrgendust, keda saata välismaale koolitusele või keda määrata uue komitee liikmeks, on alati parem olla juhtide silmis heas kirjas.

Samuti on personalijuht esimene, kes teab vabanevatest ametikohtadest. Töötaja ei taha üksnes seda, et teda soovitatakse, vaid ka kindlustada, et tema peale üldse mõeldakse. Vaatamata sellele, mida töötajad võivad arvata (või mida personalijuht neile räägib), ei räägita paljudest töökohtadest avalikult kunagi.

4. Personalijuhiga arutatav sisu tuleb läbi mõelda.

Töötaja peaks küll looma suhte personalijuhiga, samas peaks teadvustama seda, mida ta võib edasi jagada. Ei maksa eeldada, et silmast silma vestlus jääb konfidentsiaalseks. Alati saab paluda info enda teada jätta, aga väga isiklike asjade puhul ei tasu riskida. Kuna personalijuhid on harjunud käsitlema tundlikku teavet, võib juhtuda, et nad võtavad oma valdkonna inimesega jutuks teema, mida töötaja peab väga isiklikuks.

5. Personalijuhiga võib jagada ka rõõmu.

Personalijuht võib sageli kuulda kaebusi, et  palga väljamaksmine hilineb, värbamine on  pikaleveninud või personaliteemalised koosolekud on mõttetud. Nii nagu kõigi osakondade puhul, mida tihti kritiseeritakse, võib personalijuhi tunnustamise eest saada palju plusspunkte. Tagasiside peaks muidugi olema siiras, aga kui töötaja näitab välja head suhtumist, siis töötab see tema kasuks. Kõnekäändki ütleb, et meega püüab rohkem kärbseid kui äädikaga.

* Artikkel ilmus ajakirja Personali Praktik aprillinumbris. 

Loe lisaks personalitöö teemadel siit.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700