Autor: Signe Sillasoo • 11. mai 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„See, mis muudab ühe inimese inspireerivaks ei ole mitte tema suured saavutused ja rollid, vaid see, kuivõrd palju armastust kajastub sellest tegevusest, tööst või loomingust, mida ta teeb. Oluline ei ole see, kui kõrgele ta hüppab või mitu sammu ta suudab teha, vaid kuidas ta enda olemusega meile mõjub,” sõnas Lepisk.

Et argipäeva rutt ja pinged maadligi ei suruks, vaid laseksid särada, tõigi ta välja 7 õnnelikku harjumust, mis annavad positiivset laengut, väge, energiat ja jõudu.

Naera

Lapsed naeravad palju. Ka täiskasvanud võiksid seda rohkem teha. „Lapsena oli kõik lihtne ja naeratus tuli kergelt. Ajapikku aga muudkui öeldi, et siin ei ole kohane naerata või mis sa siin irvitad,“ tõi Lepisk välja tõsiasja. „Südamest naeratamine on oluline aga õnnehormooni ehk endorfiini pärast. Kui sa südamest ja hingest naerad, siis sellel hetkel toodab sinu organis endorfiini. See on nagu valuvaigisti - see võimaldab vaigistada füüsilist ja vaimset valu. See lihtsalt võtab need ära,“ rõhutas ta. Naermisega kaasnev endorfiin on Harald Lepiski sõnul kõige mõnusam narkootikum - see on täiesti legaalne ja selle tehas on igaühe sees olemas.

Lisaks on hea tuju hoidmisel abiks õnneankrud: „Kui sa mõtled toredale koosveedetud ajale elukaaslasega, mõne sõbra naljale või muule positiivsele olukorrale, mis sind rõõmsaks teeb, siis need ongi õnneankrud,“ lisas ta. 

Istu sirgelt

Jälgi, et sul oleks istudes selg sirge, rindkere avatud – see muudab olemise ärksamaks. „Õnnetunne on seotud ärksusega. Kui ma olen ärgas, siis mulle tundub, et elu on huvitavam, elu on põnevam – seetõttu lihtsalt aeg-ajalt korrigeeri oma kehaasendit tööd tehes. Ja kui ei jaksa istuda, siis mine liigu. Julgemad võivad teha veel ka harjutusi – sirutusi, painutusi. Füüsilise pinge vähendamine suurendab õnnetunnet,“ andis Harald Lepisk nipi.

Praktiseeri õnnekõndi

„Kas sul on juhtunud, et kõnnid tänaval ja järsku tuleb meelde mingi asi, mille lubasid kindlaks tähtajaks ära teha? See toob enamasti muremõtted pähe, eks ole? Aga tõsi on, et sa ei hakka tänaval seda probleemi lahendama. Seega pane see ülesanne ja sellega tegelemise aeg oma kalendrisse kirja. Ja selleks, et pärast seda muremõttest lahti saada, tee õnnekõndi,“ soovitas ta ja näitas ka ette, kuidas see käib. Ajad selja sirgu, pea püsti, paned käed kõndides aktiivselt käima ja hakkad aga pika sammuga astuma – see ainuüksi on juba nii naljakas, et raske on tõsiseks jääda (vaata lisaks: www.inspiratsioon.ee/onnetunde-tostjad – toim.).

„See on ärgas kehaasend. Tõsi on muidugi see, et kui sind nähakse nii reipalt kõndimas, siis öeldakse kohe - ole normaalne. Aga mõtle korraks, miks peaks olema normaalne, miks peab käituma mingil kindlal moel, et olla normaalne? Kas normaalne on üldse positiivse või negatiivse varjundiga sõna?“ küsis Harald Lepisk.

Kanna värve

Heaks eeskujuks oli Harald Lepisk ise oma kollase pluusi ja helesinise pintsakuga, mis kaugelt silma hakkasid. „Kollane on vahva värv, mis sümboliseerib rõõmu, päikest. Kui ma panen ise kollase särgi selga, siis see on nagu Batman paneks Batmani kostüümi selga. Ma muutun ärksamaks, innukamaks. Pane seega vähemalt kord nädalas endale mingit rõõmsamat värvi riideese selga. Tee näiteks kollane või roosa esmaspäev või reede. Proovi, sest see annab positiivse laengu lisaks sulle ka ümbritsevatele inimestele.“

Kasuta positiivse laenguga sõnu

Kõik sõnad, mida me välja ütleme, kannavad mingit laengut ja tunnet. „Kui ma ütlen näiteks – see on tüütu, vastik, nõme, jäle, rutiinne –, siis nende sõnade taga on mingi tunne. Peagi ma ka tunnen, et elu on tüütu ja nõme. Kui ma räägin - see on väga ilus, ma armastan seda, ma naudin seda, see on põnev-, siis see seondub ka nende sõnade ja tunnetega, mida ma seoses nendega oled varem tundnud,“ selgitas ta lihtsat tõde.

Seega jälgimine, kuidas sa mingitest olukordades või sündmustest räägid, on oluline. Kasuta rohkem positiivse laenguga sõnu!

Täida tänulikkuse päevikut

Kirjuta igal õhtul enne magama minekut ülesse kolm asja, mille üle sa täna õnnelik oled, mis läksid hästi või kõnetasid. Ja kui juhtus, et midagi läks hoopis nässu, siis kirjuta ka sellest päevikusse – pane kirja, mida teinekord teistmoodi teed, kuidas saad seda probleemi järgmisel korral teistmoodi lahendada. „See päevik on koht, kus sa teed teraapiat iseendale. Uuringute kohaselt on see isegi tõhusam, kui rahustite ja muude pingeid maandavate tablettide võtmine. Ehk kui terapeudi juures on veider käia, siis ole iseenda terapeut. See loob õhtul positiivse fooni, sest viimane asi, mida me enne magama jäämist teeme on positiivne,“ selgitas Lepisk ja tunnistas, et peab säärast päevikut ka ise. Ja muidugi ära unusta ka hommikul ärgates endale midagi positiivset öelda – see määrab, millise tundega kulgevad su tegevused selles päevas.

Tee tihti seda, mida armastad

Sul võib olla palju hobisid, mis sekretäritööga otseselt ei seostu – maalimine, kudumine vm. Isegi kui on väga kiired ajad, siis leia alati aega teha neid asju, mis sind paeluvad. „ Meie sees on kolm energiajaama. Meile annavad energiat asjad, mida meile meeldib teha. Teiseks on oluline mõelda, kas ma saan teha enamasti asju, milles ma pigem olen hea. Inimene lükkab edasi neid asju, milles ta on halb. Seega mõtle, kas sa saad neist ülesannetest äkki üldse loobuda. Ja kolmandaks, kas ma saan ise anda oma tööle tähenduse? Kas tänu neile 8 tunnile, mis ma täna rabelesin muutus maailm natukene paremaks paigaks – vähemalt sinu enda uskumuses, sinu enda südames?“

Harald Lepisk esines ettekandega sekretäride päeva konverentsil "Tasakaalus ja õnnelik", 21.aprillil Tallinna Loomaaias.

Vaata meeleolukat konverentsigaleriid siit.