Autor: Sekretär.ee • 19. mai 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ametiühingute keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul vajab töötajate üldine tervislik seisund erilist tähelepanu ja iga haigus tuleb võimalikult varases staadiumis välja ravida. „Haigena töölkäimine on eriti levinud madalama palgaga töötajate hulgas, kes kojujäämist endale lubada ei saa,“ lisas Peterson.

„Muret teades on meile siiski mõningaks üllatuseks, et ühiskonnas on haiguspäevade hüvitise taastamiseks sedavõrd lai toetus,“ rääkis Peterson. Tema sõnul said ametiühingud palju pöördumisi vabatahtlikelt, kes samuti allkirju koguda aitasid.

Ametiühingute ettepanek on taastada töötajate ajutine töövõimetuse hüvitis alates esimesest haigestumise päevast. Ka peaks hüvitise suurus olema proportsioonis töötaja sissetulekuga. Ametiühingud leiavad, et seadusi tuleks muuta selliselt, et tööandja alustab haiguspäevade hüvitamist esimesest haiguspäevast 60% ulatuses ja haigekassa võtab kohustuse üle viiendal päeval 70% ulatuses.

Haigekassa esialgse prognoosi kohaselt kasvavad ametiühingute ettepanekuga haigekassa kulud umbes 7 miljoni euro võrra ehk 46 miljonilt eurolt 53 miljonile eurole. Sama analüüs näitab, et ettepanekust võidavad ka tööandjad, kelle senine 7 miljoniline kogukulu peaks langema 1,5 miljonini.

Arvutuse aluseks on eelmise aasta tööhõive, haigestumiste arv ja haigestunutele tasutud ühe kalendripäeva keskmine hüvitis, mis oli eelmine aasta 15,5 eurot. Haigekassa on samas võtnud lisaaega oma esmaste arvutuste täpsustamiseks.

Kuigi esimeste haiguspäevade hüvitamine on osutumas algsetest odavamaks on Petersoni sõnul pingelises eelarves raha siiski keeruline leida, mistõttu võib poliitilise kokkuleppe saavutamine võtta aega. „Eelnõud aga keegi Riigikogu menetlusest välja hääletama ei hakka,“ ennustab Peterson.

Eesti Ametiühingute Keskliit on ametiühingute keskne organisatsioon, mis on loodud Eesti töötajate poolt. Ametiühingud tutvustavad töötajatele nende seaduslikke õigusi, esindavad töötajate huve ja kaitsevad nende õigusi suhetes tööandjaga. Ametiühingute keskliitu kuulub 19 alaliitu, mis ühendavad riigi- ja omavalitsusasutuste töötajaid, haritlasi, tervishoiutöötajaid, transporditöötajaid, tööstustöötajaid ning teenindussektoris töötajaid. Ühingute tegevust reguleerib ametiühingute seadus.