10. juuni 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tippjuhtide sekretärid on tagasihoidlikud inimesed. „Mis ikka minust rääkida,“ nentis neist üks. Küll aga soovitati pöörduda Liviko juhatuse esimehe Janek Kalvi juhiabi Brit Bärengrubi poole, kes on oma ametis eeskujuks teistelegi sama valdkonna inimestele. Bärengrub mõtles veidi ja nõustus.

Livikos töötab ta juba kaheksandat aastat. Ametisse kandideerima ajendas teda see, et mitmed tuttavad olid juba Livikos ees ning kiitsid tööõhkkonda. „Käisin kaks korda vestlusel, esimesel korral olin vaid Janek Kalviga, teisel korral oli ka Enn Kunila (Liviko suuromanik – toim),“ sõnas Bärengrub ja muigas: „Ainuke asi mida ma vestlusest mäletan on see,et küsiti, kas lähiajal lapsi planeerin. Vastasin, et viis aastat kindlasti mitte. Ja täpselt nii läkski, viis aastat hiljem jäin lapseootele. Olin 1,5 aastat eemal, naasin eelmise aasta oktoobris.“

Tööle pühendumust näitab seegi, et lapsehoolduspuhkusele minnes võttis olukorraga kohanemine aega. „Kui polnud veel sünnitanud, käisin pea iga päev siin inimestega juttu rääkimas, kodune tunne.“ Kui paljud naised teevad pärast lapsesaamist kannapöörde, siis Bärengrub oli kogu aeg kindel, et tuleb ikkagi tagasi.

Muhu sussid välispartneritele

Iganenud stamparvamus sekretäritööst kujutab naist, kes istub oma kontorilaua taga, vastab aeg-ajalt kõnedele ja saadab paar e-maili. Bärengrub rääkis, et lisaks telefonikõnedele vastamise ja dokumentatsiooniga tegelemisele, on temal oluline roll näiteks lendude planeerimisel. See ei tähenda vaid Kalvi lende, vaid ka paljude teiste töötajate. Ekspordiosakond reisib eriti palju ja siin tuleb Bärengrubil ka loovalt mõelda – ikka tahaks välispartneritele mõne eestimaise kingituse viia. Näiteks on selleks olnud Muhu sussid ja klick and grow taimed. „On ka ootamatuid olukordi. Näiteks kord pidi Janek Hiina lendama. Põhimõtteliselt paar päeva oli aega, et viisa saada. Too hetk mõtlesin küll – kuidas ta küll alles nüüd avastas, et peab minema. Õnneks reisibürood olid hästi vastutulelikult ning reis ära ei jäänud.“

Tallinna bussijaama lähedal asuvas Livikos käib ka palju koostööpartnereid. Tööasjade kõrval tutvutakse näiteks ka sealse muuseumiga. Bärengrub vastutab nende vastuvõtu eest ja vajadusel tellib cateringi. Muide, üks asi, mida külalised alati tähele panevad: Livikos on spetsiifiline hea aroom. Nad viitavad Vana Tallinnale. Bärengrub märkis, et ta on ise seal nii kaua töötanud, et tihtilugu seda ei tajugi.

Murekõnesid seinast seina

Tema tööpäevad lõppevad üldiselt kell pool viis õhtul, ent tulenevalt töökohustustest on ka neid päevi, mis venivad jupp maad pikemaks. Telefonikõned on ta suunanud oma mobiilile. „Ma üldiselt nädalavahetustel lauatelefonilt tulevaid töökõnesid vastu ei võta. Alguses, kui tulin, siis kohusetundest seda ikkagi tegin. Helistavad ka pidused inimesed – kord küsiti näiteks, kui palju lauaviina ühe aluse peale mahub.“ Oli ka juhus, kus helistas üks vanahärra, kes kurtis, et kukutas oma pisikeses köögis Laua Viina põrandale ja see läks mikrokildudes. Üks naisterahvas aga helistas ja andis nõu, et Liviko võiks välja anda voldikud, mis räägivad alkoholi kahjulikust mõjust.

Kas ajakirjanikke ka helistab? „Kui on mõni päevakajaline teema, näiteks alkoholiaktsiis, siis ikka,“ lausus Bärengrub, lisades, et jälgib ka ise aktiivselt Liviko meediakajastust. Isegi intervjuu andmise hommikul märkas ta, et meedias oli taas juttu vastasseisust – õlle vs kange alkoholi aktsiis. „Oma tuttavad küsivad ka tihti ja isegi vanaema uurib, mis ja kus,“ sõnas Bärengrub Liviko tiheda pildiloleku valguses.

Joote iga päev?

Kui ajakirjanik näiteks mõnele sünnipäevale satub ja paari uue inimesega tutvub, kipub viimaste järeldus olema: „Ajakirjanik? Appi, ei julge enam midagi rääkidagi, äkki kirjutad.“

Livikos töötamise puhul on tüüpjärelduseks, et kindlasti käib iga päev pidu ja pillerkaar. „See on esimene mõte, mis kõigil peast läbi käib. Ei saa ju ometi olla, et sa ei proovi iga päev alkoholi, kui sellises kohas töötad,“ ütles Bärengrub ja naljatles: „Ega jah, ühtegi kainet päeva pole, juba hommikul alustame.“ Ta lisas, et on sellega harjunud ja isegi tööl saab vahel lõõbitud. Kui näiteks tootmisest tuleb mõni uus toode, siis esimene pudel tuuakse tihtilugu tema lauale, et see ka ametilikult dokumenteeritud saaks. Nii ongi teistel hea aasida, et näe, jook juba varakult laual.

Aga tõsisemalt rääkides sõnas Bärengrub, et talle meeldib töö juures, et saab inimestega suhelda ning ükski päev ei sarnane teisele. Küsimuse peale, kas on mõelnud tulevikus ka karjäärimuutuse peale, ei oska ta esiti midagi öeldagi. „Praegu küll ühtegi kardinaalset muudatust ei planeeri,“ kinnitas ta.

"Mulle meeldib minu töö juures, et saab inimestega suhelda ning ükski päev ei sarnane teisele."

Ei takista vallid, ei takista kraav

Janek Kalvi meenutab, et kaheksa aasta eest oli tal võimalik oma kabinetis näha kaamerapilti hoovist. Ta täitis parasjagu pabereid, kui juhuslikult eksis pilk kuvarile. „Vaatasin, et tuleb üks tüdruk ja ronib lihtsalt tõkkepuu alt läbi, valvurit vist sel hetkel putkas ei olnud. Korraks mõtlesin, mis toimub? Siis taipasin, ahah, üks sekretärikandidaat pidi veel tulema. Selles mõttes hea märk – ei takista vallid, ei takista kraav,“ kirjeldas Kalvi. Tüdrukuks oligi Brit Bärengrub.

Kalvi ütles, et tema jaoks on juhiabi puhul lisaks professionaalsele oskustele väga oluline ka inimlik pool. „Meilgi on paremaid ja halvemaid aegu ja kokkuvõttes muutuvad inimlikud väärtused kõige olulisemaks. Tehnilisi oskusi saab lihvida ja juurde õppida, aga kõigega nii pole. Hindan Briti puhul seda, et ta on sõbralik ja heasüdamlik inimene.“

KOMMENTAAR

Janek Kalvi: Juhiabi on see, kes vastutab ka ettevõtte kuvandi eest

Minu jaoks on Briti puhul juhiabina tema põhirolliks üldiselt assisteerivad tegevused. Tihti on väga kiire ja mingid asjad sõidavad ootamatult sisse. On väga hea, kui tagala on olemas. Tal on aega hoolitseda, et lennupiletid ja hotell oleks õigel ajal broneeritud. Samuti see, et kohtumised oleks kalendrisse sisse kirjutatud ning vajadusel teatud koosolekute puhul ka materjalid ette valmistatud. Võivad tunduda väikeste asjadena, aga need on väga tähtsad. Lisaks kõigele, on tegelikult Brit ka ettevõtte nii-öelda esimene kõneisik, just tema võtab esimesena toru ja vastutab ka Liviko kuvandi eest.

Autor: Tekst: Karoliina Vasli, kaasautor