Tallinna piiril Laagris on küll meeletult sireleid, inimesi aga vaid mõni üksik – kõik need puiesteed olid peaaegu inim- ja autotühjad. Aga kui lõpuks Tipo üles leidsin ja selle söögisaali astusin, oleksin kui rahvakogunemise keskele sattunud – söögisaal oli inimesi pilgeni täis ja vaatamata jahedale tuulisele ilmale jätkus sööjaid ka terrassile.
Midagi lõunaeuroopalikku oli selles ühissöömises, justkui oleksin turistina kusagil Hispaanias või Portugalis juhuslikult sattunud ainult kohalikele teadaolevasse toidukohta.
Magusalett üle keskmise
Stiililt on Tipo aga pigem kesk- kui lõunaeuroopalik, taolisi kohvikuid leiab Viini ümbrusest ja Lõuna-Saksamaalt. Kuigi nimelt ja stiililt kohvik, pakutakse Tipos kella kaheteistkümnest kolmeni toekamat lõunat ning on ka ? la carte menüü. Nii et kolm ühes – kohvik, söökla ja restoran.
Suurima elamuse sain Tipo lõunaroogadest, need olid värsked, maitsvad ja lihtsad. Kui taipärase kookosese kanasupi kanalihatükid poleks olnud nii puiseks keedetud ja kui suppi kaunistama mõeldud idandid poleks leemesse ära uppunud, trumpaks Tipo supp üle nii mõnegi restorani tom kha.
Täispikkuses näevad seda lugu Äripäeva tellijad. Loe edasi siit.
Loe kõiki restoraniteste siit.