11. august 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uuringu tulemused: põhjused, miks inimesed jätavad töökohale kandideerimata
Brandemi tegevjuht Paavo Heil.
Foto: Andres Haabu
Eesti suurima tööturu- ja palgauuringu tulemused näitavad, et kõige sagedasemad põhjused, miks inimesed jätavad töökohale kandideerimata, on negatiivne kogemus kliendina (72%), igav tööülesannete kirjeldus (69%) ja see, kui ettevõtte juht on jätnud endast avalikkuses halva mulje (68%).
Tööandja turunduse agentuuri Brandem ja Palgainfo Agentuuri koostöös hiljuti läbi viidud Eesti suurimas tööturu- ja palgauuringus osales kokku 13 396 töötajat. Vastajatel paluti nimetada põhjuseid, miks on nemad jätnud töökohale kandideerimata. Lisaks eelpool nimetatud põhjustele sõnas 62% vastajatest, et nad jätavad kandideerimata, kui teavad, et ettevõttel on hiljuti olnud majandusraskuseid.
Brandemi tegevjuhi Paavo Heili sõnul näitavad uuringutulemused kätte mitu kohta, kus Eesti tööandjatel on suur potentsiaal muuta end potentsiaalsete tulevaste töötajate silmis atraktiivsemaks. Näiteks tuli uuringust välja, et iga teine tööealine elanik on jätnud töökohale kandideerimata põhjusel, et ettevõtte töökuulutused või karjäärileht jätavad kehva mulje.
“Uuringutulemustest järeldub, et selleks, et ettevõte saaks lihtsa vaevaga suurendada kandidaatide hulka kuni kaks korda, tuleb vaid luua oma kandidaate kõnetavad ning eristuvad töökuulutused ja karjäärileht,“ soovib Heil lõppu igavatele töökuulutustele.
“Kui kandideerijal on võimalik valida mitme sarnase töö vahel, siis on tööandjate jaoks tegu konkurentsisituatsiooniga – olukorraga, kus mitu ettevõtet soovivad ühte inimest enda juurde tööle saada,” selgitab Heil. Potentsiaalse töötaja valikut mõjutavad lisaks palgale ja muudele pakutavatele hüvedele absoluutselt kõik tegurid, mis tööandjat nende jaoks määratlevad. “Nii nagu uuringutulemustest selgus, ei tehta kandideerimisotsust mitte vaid selle järgi, kuidas asjad ettevõttes tegelikult on, vaid selle järgi, kuidas asjaolud kandideerija jaoks näivad,” sõnab Paavo Heil.
Mais 2015 läbi viidud Palgainfo Agentuuri, Brandemi ja teiste partnerite tööturu- ja palgauuringu fookuses oli sel korral tööandja maine kujunemine. Uuringus leidis kinnitust, et hea mainega tööandjatel on kordades odavam viia läbi värbamist. Lisaks uuriti ka tööturul olevaid tõmbe- ja tõuketegurid - mis hoiab töötajad tööandja juures ja mis paneb neid töökohale kandideerima või kandideerimisest loobuma.
Tulemused on esitatud joonisel:
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!