Kontoriruumides eelistatakse muusika asemel taustaks vaikust

Kes soovib, saab kontoris endale sobivat muusikat klappide kaudu kuulata.
Kes soovib, saab kontoris endale sobivat muusikat klappide kaudu kuulata.

Kui spahotellis on muusika osades ruumides atmosfääri loojaks, siis reklaami- või advokaadibüroos võib see töötajate mõttetööd segada, leiavad firmade esindajad.

„Arvestame meie hotelli ja spad külastavate klientidega, kelle hulgas on nii ärireisijaid kui puhkust veetvaid perekondi, rääkimata paljudest rahvustest. Seega on muusikavalik püütud hoida selline, mis võiks sobida kõigile - mõnus taustamuusika, mis loob positiivset meeleolu ning ei sega heliliselt,“ rääkis Tallink Spa & Conference Hoteli tegevdirektor Illi Ojavere.
Muusika kõlab hotelli kliendiruumides - fuajee baaris, vastuvõtus, restoranis, spa´s ja garaažis. Konverentsiruumid ja kontor on majas siiski pigem vaiksed. Hea on majas see, et muusikatugevust annab erinevates tsoonides reguleerida, mis on suureks plussiks näiteks ürituste korraldamisel. „Kontoriruumides on raadio või taustamuusika mängimine kolleegide omavaheline kokkulepe,“ toonitas Ojavere.

Spetsialistid abiks muusikavalikul

Kliendiruumides usaldatakse muusika valikul Ojavere sõnul spetsialiste, kes tunnevad muusikamaailma kõige paremini. „Teenust ostame sisse siseraadio firmalt Artist, kus valik tehakse meie klientuurist ning meie hotelli üldisest teenusepaletist lähtudes,“ sõnas ta.
Kui reklaamide ja turundusekampaaniate juures mängib muusika väga olulist rolli, siis kommunikatsiooniagentuuride klastri Creative Union ruumides eelistatakse kontorijuht Carolyn Einmanni sõnul pigem vaikust. „Atmosfääri loovad meie inimesed, muusika ei ole oluline, see pigem segaks,“ sõnas ta. Kel soovi, saab sobivaid muusikapalu aga individuaalselt kuulata, mistõttu näebki erinevate agentuuride ruumides hulka klappidega istuvaid inimesi. Ainus firma üldkasutatav ruum, kus muusikal on kindel koht, on wc – tualetis asuvat raadiot saab iga inimene endale sobivale sagedusele kruttida.

Ainus Creative Unioni üldkasutatav ruum, kus muusikal on kindel koht, on wc – tualetis asuvat raadiot saab iga inimene endale sobivale sagedusele kruttida.
Ainus Creative Unioni üldkasutatav ruum, kus muusikal on kindel koht, on wc –...

Kõrvaklappidega seltskond

Ka advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene kliendi- ja tööruumides eelistatakse vaikust, sõnas kantselei juhataja Merlin Kadak. „Seda sellepärast, et saaks keskenduda ja oma mõtteid paremini kuulda. Meie sekretärid on advokaate toetav personal – ei saa nii, et kui advokaadid oma ruumist välja tulevad, siis on mingi lärm. Me peame arvestama sellega, et nad tahavad vaikust ja rahu, et keskenduda,“ sõnas Kadak.
Eks sekretärid natukene igatse aeg-ajalt vaiksesse ruumi muusikat, arvas Kadak. Selle kuulamine kellelgi otseselt samuti keelatud pole, kui selleks kõrvaklappe kasutatakse ja teisi ei segata. „Tean, et kui kliendikorrusel kliente ei ole ja teatakse, et neid ka tulemas lähiajal pole, siis ikka mõnikord pannakse muusika mängima. Vahetevahel see maandab pingeid ja võib panna ka jala käima või siis vastupidi rahustab maha, kui olnud midagi ärevat. Üldiselt on aga vaikus.“ Erandina mängib aeg-ajalt üksnes tööruumide koridoris taustaks raadio, niisamuti tualetis ja garderoobis, kus kliendid liiguvad. „Klient võib olla pinges. Kui ta tuleb, siis on vähemalt garderoobis muusika, et ei oleks piinlikku vaikust,“ selgitas Kadak.

INTERVJUU
Küsimustele vastab Muusikateraapia keskuse juhataja ja muusikaterapeut Alice Pehk

Kas ja millistes tööruumides tasuks kaaluda muusika taustana mängimist? Millistes tasuks seda vältida? Miks?
Muusika kasutamine mistahes avalikus ruumis on tervitatav ja probleemne ühtaegu. Muusika saab täita meeldiva atmosfääri looja, pingete alandaja, turunduse tööriista, narkomaanide eemalepeletaja, müra maskeerija vms funktsiooni. Samas tuleb aga rõhutada, et oleme inimestena nõnda erinevad, et kui suurem osa meist võib mingis ruumis kogeda taustamuusikat meeldivana või seda isegi mitte märgata (mis annab tunnistust tõeliselt harmooniliselt keskkonda sobituvatest helinditest), siis alati leidub neid, kellele see muusika, olgu siis nii professionaalselt valitud kui tahes, tekitab ebamugavust ja on häiriv.
Muusikat võib taustaks soovitada eelkõige ruumidesse, kus esineb pidev ebameeldiv olmemüra, mis töötajatele pärssivalt mõjuda võib. Muusikal on sel juhul peamiselt müra maskeeriv funktsioon. Samas ei saa jätta tähelepanuta seda, et vaatamata sellele üllale eesmärgile võib ruumis töötada inimesi, kelle jaoks muusikataust toimib segavana ja võib olla stressi allikaks.
Muusika on hea kaaslane olukordades, kus inimene võib end vaikuses üsna ebamugavalt tunda: pankade, tervishoiuasutuste jms ootesaalides, nõupidamisteruumides, kus kohaletulnud üksteist ei tunne jms. Teadusuuringud kinnitavad, et inimene tunneb ennast meeldivamalt, lõdvestunumana ja vähem ärevana oodates ruumides, milles mängib hoolikalt valitud muusika.
 
Mille järgi tuleks valida muusika?
Muusika tuleb valida esmalt selle eesmärgi ja seejärel sihtgrupi järgi. Seega peab olema väga selge, millist funktsiooni muusika ruumis täidab, misjärel tuleb välja selgitada, kellele see on suunatud ning alles siis valida muusika, mis antud sihtgrupi puhul parimal viisil neid ülesandeid täita võiks. 100% klappi ei ole siin aga võimalik kunagi saavutada.
Kui äris on elutähtis keskenduda kliendi heaolule, siis kindlasti ei tohiks unustada ka klienditeenindajat. Klient tuleb asutusse (nt kauplusse, panka vm) vaid loetud minutiteks, kuid klienditeenindaja tööpäev on pikk. Muusika, mida klient kuulab kümmekond minutit või näiteks toitlustusasutuse puhul ka paar tundi, võib päevast päeva kordudes või konkreetsele töötajale ebameeldiv olles, tema töövõimele ja meeleolule halvasti mõjuda. Tulemuseks võib olla stress ja kurnatus.

Milline on erinevate muusikastiilide mõju inimesele?
Muusika toime inimesele on väga individuaalne. Muusika toime kujundavad küll suuresti muusikaelemendid ja nende parameetrid (milline on rütm, tempo, harmoonia, meloodia, teose struktuur jne), kuid peale selle, objektiivselt muusikas olemasoleva, mängivad muusika vastuvõtul väga olulist rolli  isiksuslikud ja keskkonnategurid.
Igaüks meist võtab muusikat vastu omamoodi, lähtudes oma elukogemusest, hoiakutest, käitumis- ja mõttemustritest, mis loovad erinevaid seoseid ja kujundavad iga indiviidi jaoks muusikale erineva tähenduse, mis siis omakorda toob kaasa erinevaid emotsionaalseid reaktsioone. Nii võibki olla, et justkui neutraalne mahe lounge jazz võib küll enamuse meeli paitada, kuid nii mõnegi inimese rahutuks muuta. Kaunis klassikaline muusika pala, mis ühes inimeses võib seostuda näiteks meeliülendava vaatega hommikuse päikesetõusuga mägedele, võib teise kuulaja jaoks seostuda uduse ärevakstegeva meeleolupildiga. Ehk siis kahjuks ei ole olemas niivõrd neutraalset muusikat, et see ühtki inimest ebameeldivalt puudutada ei võiks.

Mil määral ja kuidas võib muusika töötajate töötempot või klientide kliendikogemust mõjutada?
Muusika tempo ja dünaamiline intensiivsus avaldavad mõju inimese mitmetele psühhofüsioloogilistele protsessidele. Inimesel on näiteks tendents hingata muusika rütmis, kaasahaaravate rütmide puhul võngub muusikaga koos aga kogu keha. Seega on alust väitel, et kiirem ja valjem muusika paneb inimese ka kiiremini liigutama ja vastupidi. Ehk, kui on vajadus töö kiireks teostamiseks ja kui muusika selle töö juures on töö tegijale vastuvõetav, võib kiiretempolisest muusikast abi olla.
Siinjuures tuleks aga silmas pidada, et tegemist ei oleks liiga keerulise ülesehitusega muusikaga, sest teadusuuringud näitavad, et sellisel juhul on aju liiga usinalt tegevuses muusikas peituva „lahtihammustamisega“, mistõttu töö tulemus ja kvaliteet võivad seetõttu kannatada. Samal põhjusel ei soovitata ka autoroolis kuulata liiga keerukat muusikat.
Ostukäitumise mõjutamisel on muuhulgas muusika tempode ja intensiivsusega varieerimine väga olulisel kohal. Kui soovitakse, et võimalikult palju inimesi läbiks võimalikult kiiresti näiteks õhtuse tipptunni ajal toidukauplust, saab seda toetada vastava muusikaga. Samas keskpäeval saab aeglasema ja vaiksema muusikaga panna üksiku ostleja kauem kaupluses viibimist nautima.

Kuidas võiks lahendada olukorra, kui osad töötajad soovivad taustaks muusikat, teised mitte või osadele töötajatele meeldib üks muusikastiil, teistele teine stiil?
Sellisel juhul oleks mõistlik pigem muusikat mitte taustaks kasutada. Kes soovib, saab endale sobivat (või miks mitte ka spetsialisti poolt valitud) muusikat klappide kaudu kuulata.

Millised oleksid 3-5 soovitust, mida silmas pidada, et mängitav muusika teeks töökeskkonnas head, mitte ei väsitaks ega segaks?
Võib ju soovitada, et püüdke taustamuusika valida võimalikult neutraalne: instrumentaalne, mažoorne, kergelt stimuleeriv, võimalikult vähe ootamatuid muutusi sisaldav, lihtsa struktuuriga. Tegelikkuses aga jäävad need kriteeriumid liiga üldiseks, et tulemuslikku valikut teha. Kuna muusika toime valdkond on väga avar ja muusika mõju printsiibid keerukad, siis tooksin siin tegelikult vaid üheainsa soovituse: kõige otstarbekam on toimiva muusika valiku jaoks pöörduda spetsialisti poole, kes oskab teadlikult arvestada kõiki olulisi tegureid ja vastavalt kas sobiva muusika valida või soovitada muusikat mitte ruumi tuua.

Osale arutelus

  • Signe Sillasoo

    Signe Sillasoo

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine