Isiklikud tähtpäevad tööpostil

Üleüldine traditsioon on, et sündmuse keskmes olev isik toob ühisele lauale kas koogi või kringli ning kaastöötajad peavad teda meeles lilleõiega.
Üleüldine traditsioon on, et sündmuse keskmes olev isik toob ühisele lauale kas ...

Paljudes Eesti ettevõtetes ei tehta töötajate isiklikest tähtpäevadest erilist numbrit. Mõnes töökohas tähistatakse aga selliseid sündmusi vägagi meeldejäävalt. Viis ettevõtet jagaSID oma kogemusi, millised on nende traditsioonid erinevate tähtpäevade tähistamisel.

Üleüldine traditsioon on, et sündmuse keskmes olev isik toob ühisele lauale kas koogi või kringli ning kaastöötajad peavad teda meeles lilleõiega, kusjuures info sündmusest liigub kas siselehe, meililisti või intraneti kaudu. Vahel on aga nii lilled, kink kui pidu hoopis ettevõtte poolt.

Kui suurelt töötaja isiklikke pidupäevi üldse kusagil tähistatakse, sõltub ettevõtte traditsioonidest ja sisekliimast, töötaja positsioonist ettevõttes ning mõistagi sellest, kui uhke numbriga tähtpäev on tulekul.

Kingitraditsioon kasvab

Reklaamkingitusi pakkuva ROI AS projektijuhi Raido Seppami sõnul on viimase kahe aasta lõikes üha kasvanud trend, et ettevõtted peavad oma töötajaid nende tähtpäevade puhul väikeste kingitustega meeles. Teine trend on see, et lihtsalt ükskõik mille kinkimise asemel on kingitused läbikaalutumad ning kui juba otsustatakse töötajale kink teha, kulutavad ettevõtted kingituste peale rohkem. Samuti pööratakse Seppami sõnul suuremat tähelepanu esemete kvaliteedile - otsitakse korralikku asja, mis kestaks ja oleks saajale vajalik.
Tavalistest sünnipäevadest on mõistagi töökollektiivis olulisema tähelepanu all kaastöötajate juubelid või tööjuubelid – seda rohkem, mida suurem on täituv aastanumber ning eriti kui pidulik päev puudutab kedagi ettevõtte juhtkonnast.

Kink olgu meeldejääv

Just inimestele, kel näib kõik olemas olevat, on kingitusi teha kõige keerulisem. Kui bossi kingi valimisel kasutatakse reklaamkingi pakkujate abi, siis otsitakse Seppami sõnul reeglina midagi üsna erilist. „Selliseid kalleid ja personaalseid kingitusi küsitakse meilt ehk vaid kord kuus ning siis valitakse sellised asjad, mida igapäevaselt ei ringle. Need on väikese praktilise väärtusega ilusad asjad nagu ilmaennustamise jaam termomeetrite ja hügromeetriga või mõni väga uhke ja kallis alarmkell. Reeglina graveeritakse sellele peale kas soov või tervitus töökaaslastelt, saaja nimi ja kuupäev. Väga harva tehakse selline kingitus ilma graveeringuta,“ valgustas Seppam.

Saab muidugi ka teisiti. Columbus Eesti AS personalijuhi Kristi Leppiku sõnul on eelkõige oluline, et kingitaks midagi emotsionaalset, olgu siis saajaks juht või tavatöötaja. „Meie enda ettevõtte juhile kinkisime pihlakapuu, mis annab õnne, jõudu ja energiat, et ta saaks selle oma uue kodu aeda istutada,“ tõi Leppik näite personaalsest kingist, mida valiti samamoodi suure hoolega.

Igaühele midagi

Küllaltki levinud on, et ettevõte tellib korraga terve kapitäie samasuguseid kinke, mida on tähtpäevade puhul hea käiku lasta. Nõnda ootab iga töötajat sama kingitus või meene, mis teisigi sünnipäevalisi enne teda.
„Selliseid asju tellitakse üsna sagedasti. Seal on kaks varianti, et kas sünnipäevalaps saab lihtsalt firma logoga meene või tehakse nii, et saaja nimi lisatakse esemele jooksvalt. See tähendab, et ettevõte tellib tiraaži ära ja saadab näiteks kvartali kaupa nimekirja, et mis nimed on seekord toodetele peale vaja graveerida,“ rääkis Seppam.

OBO BETTERMANN Baltic OÜ müügispetsialist Taavi Tagel nentis, et nende ettevõttes on kombeks, et firma poolt saavad töötajad kingiks sama eseme, mille saavad oma sünnipäevaks ka ettevõtte kliendid. „Meil on üle saja nime meile olulistest koostööpartneritest, kes saavad meie käest oma sünnipäeval kingituse. Sellel aastal on soola- ja pipraveskite aasta. Aga samasse kategooriasse kuulub ka firma logoga lõikelaud,“ rääkis Tagel, rõhutades et kliendikingitusi valitaksegi teadmisega, et oma sünnipäeval saadakse üks neist endale. „See teadmine aitab kingitusele palju isiklikumalt mõelda ja välja valida praktilised asjad, mida nii kliendid kui töötajad ka päriselt saada tahavad,“ märkis Tagel.

Pensionile minejad au sees

Omaette kategooria moodustavad töötajate tähtpäevade tähistamiste hulgas tööaastajuubelid ning pensionile saatmised. Seppami sõnul valitakse tööstaažijuubeliteks dekoratiivsed ja samas praktilised ja universaalsed asjad, millel on oluline sümboolne side ettevõttega. „Populaarsed on firma logoga laua- ja seinakellad ning ka muud kellad. Pensionile minejatele on tehtud näiteks ports käekelli ilusa mälestuspühendusega.
Mis puutub pikaaegset ühes töökohas töötamist, siis paljud ettevõtted tähistavad seda spetsiaalse märgi, ordeni või medali andmisega,“ rääkis Seppam. Nii näiteks on traditsioon, et Stora Enso Eesti AS töötajad saavad oma viiendal tööjuubelil hõbe- ning kümnendal kuldmedali, mis antakse peadirektori käepigistuse saatel töötajaile üle firma jõulupeo käigus. Saint-Gobain Glass Estonia staažikaid töötajaid ootab aga teenetemärk.

Mitte just ülearu personaalset pitserit kandev, kuid kahtlemata meeldiv võimalus on tööandjal töötajat pensionile minemisel, mõne tööstaaži verstaposti ületamisel või muugi isikliku elumuutuse puhul lisaks kingile meeles pidada ka ühekordse preemiasummaga, mida on aastaid rakendanud näiteks Danske Bank, kes maksab oma töötajatele lisatoetust ka lapse sünni puhul, mida enamus Eesti ettevõtteid eraldi meeles ei pea.

Kui veel lastega seotud traditsioonidest rääkida, siis üsna erandliku näite moodustab DHL Estonia AS, kus märgatakse ka töötajate laste 1. klassi minekut – kingiks selle puhul on ranits koos kooliks vajaliku sisuga.

Traditsioonid au sisse

Traditsioonid ei teki ega püsi ettevõtetes mõistagi iseenesest. Ka juubelite, tööjuubelite ja teiste tähtpäevade puhul on tarvis inimest, kes neid meeles peaks ning ühtlasi kinkide või lillede toomise organiseeriks.

Lihtsamad lahendused, nagu kaardi kirjutamine või lillede toomine on Eesti ettevõtetes tavaliselt sekretäri ülesanne, kuid mitte ka alati. „Meie kontorihaldjas, nagu me oma sekretäri kutsume, on hästi lahtise peaga ja pakub häid mõtteid välja, aga vahel me arutame tähistamisi ka kööginurgas või võtame iganädalasel juhtkonna koosolekul teema üles, et mida kinkida,“ rääkis Kristi Leppik Columbus Eesti AS kommetest.

Igatahes, mida suurem on otsustajate ring, kes saavad kingi valimisel sõna sekka öelda, seda rohkem on ka ideid, mille hulgast kõige sobivam välja valida. Halba ei tee seejuures ka taustainfo, millise kingi üle saaja üldse rõõmu võiks tunda.

„Eelmisel aastal kogusime igaühelt väikese summa raha, mille eest sai igale juhile tehtud natuke isiklikum kingitus. Mina sain pulsikella. Üks juht sai kasepuidust käepidemega fileerimisnoa. Teisele, kes on fotograaf ja kogub vanu fotoaparaate, otsisime Balti jaama turult üles just ühe sellise „Zeniidi“, mida tal veel ei olnud, ja graveerisime sellele kuupäeva. Juuli alguses läks emapuhkusele meie müügijuht, tema sai kingiks väikese lapse body, kuhu lasime peale trükkida meie ettevõtte logo. Sellest tahame kasvatada traditsiooni, kui edaspidi kellegi emapuhkusele saadame,“ tõi Leppik näiteid huvitavatest kingilahendustest.

Columbus Eesti müügijuhi Eva Abrami viimane päev tööl enne emapuhkust möödus suvepäevadel, kus ettevõtte juht ja omanik Ivo Suursoo andis üle ka kingituse peatsele uuele ilmakodanikule. Sellest tahetakse kasvatada traditsioon, kui ka edaspidi keegi emapuhkusele läheb.
Columbus Eesti müügijuhi Eva Abrami viimane päev tööl enne emapuhkust möödus...

Raido Seppam kommenteeris omalt poolt, et tegelikult on sarnaseid traditsioone Eesti ettevõtetes väga palju, kuigi tavaliselt ei tule need lihtsalt jutuks. „Kõik vanemad nimega firmad omavad traditsioone ja uuemad järjest loovad neid juurde. Väga suured ettevõtted tähistavad töötajate isiklikke tähtpäevi kas osakondade kaupa või suvepäevade raames, aga midagi tehakse kindlasti. Kes midagi ei tee, siis ehk need, kel on väga vaja kulusid kokku hoida,“ avaldas Seppam arvamust.

Autor: Mari Hiiemäe

Galerii

Osale arutelus

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

V nagu vesi ja vaba aeg

V on veemõnude ja vaba aja veetmise element, mis märgib kõike võrratut ja vajalikku. Hotellist, spaast, restoranist, kohvikust ja konverentsikeskusest koosnev kompleks on koht, kus unustad kõik üleliigse ja pühendud vaevata kõigele, mis elus tegelikult oluline on. Hea tervis. Head inimesed. Hea tuju.

Tallinna Õpetajate Maja – väärikas peo ja koolituskoht vanalinna südames

Tallinna Õpetajate Maja on raekoja platsi ääres asuv kolmest majast koosnev kompleks, kus on võimalik korraldada pidusid, konverentse, koolitusi, vastuvõtte, kontserte ja palju muud.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine