Õnnelikkus töökohal võib olla kurnav

Räägitakse, kuidas õnnelikkus võib teha sind tervemaks, lahkemaks, tulemuslikumaks ja suurendab isegi edutamise tõenäosust. Aga õnnelikkusega ei kaasne alati ainult positiivne.
Räägitakse, kuidas õnnelikkus võib teha sind tervemaks, lahkemaks,...

Motivatsiooniseminaridel ülistatakse tihti õnnelikkust. Räägitakse, kuidas õnnelikkus võib teha sind tervemaks, lahkemaks, tulemuslikumaks ja suurendab isegi edutamise tõenäosust. Aga õnnelikkusega ei kaasne alati ainult positiivne.

Alates ajast, mil rühm teadlasi 1920-ndate keskel Hawthorne'i tehases lampe sisse-välja lülitas, on uurijad ja tippjuhid pööranud palju tähelepanu töötajate tulemuslikkuse suurendamisele. Viimasel ajal näib organisatsioonides olevat saanud populaarseks õnnelikkus kui tulemuslikkuse suurendamise abivahend.

Ettevõtted kulutavad raha õnnelikuks saamise treeneritele, meeskonna tugevdamise harjutustele, mängude rakendamisele, lustlikkuse konsultantidele ja isegi õnnelikkuse juhtametnikule (selline ametikoht on olemas Google'is). Need tegevused ja tiitlid võivad tunduda rõõmsameelsed või isegi kummalised, aga ettevõtted võtavad neid äärmiselt tõsiselt. Kas seda on mõtet teha?

Kui vaadelda tehtud uuringuid lähemalt, siis tegelikult pole selge, et õnnelikkuse propageerimine töökohal on alati hea mõte. Muidugi on tõendeid, mis viitavad sellele, et õnnelikud töötajad lahkuvad töölt väiksema tõenäosusega, rahuldavad klientide vajadusi suurema tõenäosusega, on ohutumad ja käituvad ka suurema tõenäosusega heade kodanikena. Samas võib leida teistsuguseid tulemusi, mis näitavad, et mõned enesestmõistetavaks peetavad tarkused, mida õnnelikkus võib töökohal saavutada, on tühipaljad müüdid.

Me ei tea, mis õnnelikkus on või kuidas seda mõõta

Õnnelikkuse mõõtmine on umbes sama kerge kui hinge temperatuuri mõõtmine või armastuse täpse värvi määratlemine. Darrin M. McMahon väidab oma uuringus, et alates 6. sajandist eKr, kui kuningas Kroisos olevat öelnud, et ükski elav hing pole õnnelik, oleme näinud, kuidas see kahtlane mõiste on paljude muude mõistete asemikuks, alates rõõmust ja lõbust kuni külluse ja rahuloluni. Samuel Johnson on öelnud, et õnnelik olemine praeguses hetkes on saavutatav ainult purjus olles. Jean Jacques Rousseau jaoks tähendas õnnelikkus sihitult ulpivas paadis lebamist ja end jumalana tundmist (pole just iseloomulik tulemuslikkusele). On olemas ka teisi õnnelikkuse definitsioone, aga need pole ei vähem ega rohkem usutavad kui Rousseau või Johnsoni omad.

See, et meil on nüüd arenenum tehnoloogia, ei tähenda, et oleme kuidagi lähemal paremale definitsioonile. Meil on küll täpsemad tehnikad, kuidas emotsioone mõõta ja käitumist ennustada, aga ka järjest rohkem lihtsustatud käsitlus, mis tähendab olla inimene, rääkimata sellest, mis tähendab õnnelikkuse poole püüdlemine. Võib tunduda, et helendav ajupilt ütleb meile midagi konkreetset raskesti tabatava emotsiooni kohta, aga tegelikult ei ütle.

Õnnelikkus ei puugi anda paremaid tulemusi

Paljud uuringud näitavad vastuolulisi tulemusi õnnelikkuse - mis on sageli defineeritud töörahuloluna - ja tulemuslikkuse seose kohta. Üks Briti supermarketites korraldatud uuring väidab isegi negatiivset korrelatsiooni töörahulolu ja ettevõtte tulemuslikkuse vahel: mida õnnetumad olid töötajad, seda suurem oli ettevõtte kasum. Muidugi on teised uuringud osutanud vastupidisele seosele, väites, et tööga rahulolu ja tulemuslikkuse vahel on positiivne seos. Tervikuna võttes näitavad isegi need uuringud suhteliselt nõrka korrelatsiooni.

Õnne poole pürgimine ei pruugi olla eriti tõhus, aga see ei tee ju midagi halba, ega ju? Vale! Juba 18. sajandil hakkasid inimesed tähelepanu juhtima sellele, et nõue olla õnnelik toob endaga kaasa raske koorma, vastutuse, mida ei ole kunagi võimalik täielikult täita.
Õnnelikkusele keskendumine võib meid hoopis õnnetumaks teha. Seda näitas hiljuti üks psühholoogiline eksperiment. Uurijad palusid osalejaid vaadata filmi, mis teeks nad tavaliselt õnnelikuks - iluuisutaja võidab medali. Aga enne filmi vaatamist paluti grupist pooltel ette lugeda lugu õnne olulisusest elus, teine pool seda ei teinud. Uurijad avastasid üllatusega, et need, kes olid lugenud lugu õnnelikkuse tähtsusest, olid pärast filmi vaatamist vähem õnnelikud. See näitab, et kui õnnelikkus muutub kohustuseks, võivad inimesed end halvasti tunda, kui ei suuda seda saavutada. See on eriti problemaatiline praegusel ajal, kus õnnelikkusest räägitakse kui moraalsest kohustusest.

Rõõmsameelsus ei pruugi aidata tööga hästi hakkama saada

Kui oled töötanud klienditeenindajana kõnekeskuses või kiirtoidurestoranis, siis tead, et pead olema heatujuline. See võib olla väsitav, aga kui oled klientide ees, on see mingis mõttes mõistlik. Tänapäeval palutakse rõõmsameelsust ka paljudelt neilt töötajatelt, kes klientidega kokku ei puutu, ja sel võivad olla ettenägematud tagajärjed. Ühes uurimistöös leiti, et heas tujus inimesed ei tuvastanud nii hästi pettusi nagu need, kes olid halvas tujus. Ka on leitud, et läbirääkimiste ajal saavutavad vihased inimesed paremaid tulemusi. Sellest nähtub, et kogu aeg õnnelik olemine ei pruugi olla hea meie töö kõigis tahkudes või ametites, mis sõltuvad teatud võimetest. Osa asjade puhul võib õnnelikkus põhjustada kehvemat sooritust.
Miks me siis ikka usume, et õnnelikkus teeb töökoha paremaks? Vastus võib peituda esteetikas ja ideoloogias. Õnnelikkus on sobilik idee, mis näeb paberil hea välja (esteetika). Aga see on ka idee, mis aitab meil hoiduda tõsisematest probleemidest töökohal, näiteks konfliktidest ja poliitikast (ideoloogia).
Kõigi nende võimalike probleemide valguses tasuks kaaluda loobumist ootusest, et töö peaks meid alati õnnelikuks tegema. See võib olla kurnav, panna meid üle reageerima, teha meie isikliku elu tähendusetuks, suurendada meie haavatavust, muuta meid kergeusklikumaks, isekamaks ja üksildasemaks.
Kõige hämmastavam on see, et teadlik õnnelikkuse otsimine võib ära võtta rõõmu tundmise tõeliselt heade asjade üle. Tegelikkuses tekitab töö, nagu kõik muudki elu osad, tõenäoliselt palju erinevaid emotsioone. Töö võib tunduda masendava ja mõttetuna sellepärast, et see ongi masendav ja mõttetu ning midagi muud kujutleda võib asja ainult hullemaks teha. Õnnelikkus on muidugi suurepärane, aga seda ei saa sundida tundma ega tekkima. Mida vähem me oma töös õnnelikkust taga ajame, seda paremini suudame tööga arukalt toime tulla ja näha seda sellisena, nagu see on, ja mitte sellisena, mida teeskleme oma töö olevat.

Töökohal õnnelik olemisega kaasnevad ohud

  • Võib rikkuda sinu suhte ülemusega
    Kui usume, et leiame oma õnne töös, siis võime mõnikord hakata ekslikult pidama oma ülemust surrogaatabikaasaks või vanemaks. Susanne Ekmann leidis meediafirmat uurides, et töötajad, kes ootasid, et töö teeks neid õnnelikuks, muutusid tihti emotsionaalselt puudustkannatavaks - nad tahtsid ülemuselt pidevalt tunnustust ja emotsionaalset julgustamist. Kui nad oodatud reaktsiooni ei saa, tunnevad sellised töötajad end hüljatuna ja hakkavad üle reageerima. Isegi väikseid tagasilööke tõlgendati selge kõrvaleheitmisena. Kui eeldatakse, et ülemus teeb õnnelikuks, muututakse emotsionaalselt haavatavaks.

  • Võib panna kannatama suhte pere ja sõpradega
    Eva Illouz täheldas veidrat kõrvalmõju inimeste puhul, kes proovivad tööl emotsionaalsemad olla: nad hakkavad võtma oma eraelu kui tööülesannet. Sellised inimesed näevad oma isikliku elu asjana, mida tuleb hoolikalt hallata vahendite ja tehnikate abil, mille nad on omandanud tööelus. Seetõttu muutub nende kodune elu järjest külmemaks ja kalkuleerivamaks. Siis pole ka ime, et paljud sellised inimesed eelistavad olla pigem tööl kui kodus.

  • Võib teha töö kaotamise masendavamaks
    Kui ootame, et töökoht teeks õnnelikuks ja annaks elule tähenduse, siis muutume sellest ohtlikult sõltuvaks. Richard Sennett märkas, et inimesed, kes pidasid tööandjat oluliseks isikliku tähenduse allikaks, sattusid vallandamise korral kõige suuremasse masendusse. Töö kaotamise korral ei kaotanud need inimesed mitte ainult sissetuleku, vaid ka lootuse õnnelikkust tunda saada. Siit nähtub, et kui peame oma tööd suureks õnnelikkuse allikaks, siis teeme end muutuste perioodil emotsionaalselt haavatavaks. Pideva restruktureerimise ajastul võib see olla ohtlik.

  • Võib muuta isekaks
    Õnnelik olemine ei tee sind alati paremaks inimeseks. Ühes uuringus anti osalejatele lotopiletid ja lubati otsustada, kui mitu piletit nad tahavad teistele jagada ja kui mitu endale jätta. Need, kes olid heas tujus, jätsid rohkem pileteid endale. Seega, vähemalt mingites olukordades ei tähenda õnnelik olemine suuremeelsust.

  • Võib muuta ka üksildaseks
    Psühholoogid palusid inimestel ühe uuringu raames pidada kahe nädala jooksul üksikasjalikku päevikut. Tulemusi analüüsides selgus, et need, kes väärtustasid õnnelikkust, tundsid end üksildasemalt. Tundub, et liigne keskendumine õnne otsimisele võib tekitada tunde, et oleme teiste inimestega vähem seotud.
    Allikas: Harvard Business Review

Tõlkinud: Kaisa-Kitri Niit

*Artikkel ilmus ajakirjas Personali Praktik.

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine