Autor: Sekretär.ee • 9. detsember 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kaunistused ja lilled kontoris

Jõulukaunistuste moes on igal aastal uusi suundumusi, ent kõige olulisem on et kaunistuste värvus sobiks ruumi tonaalsusega, sõnab Shishi disainer Taivo Piller. „Kui kontor on selline, kus töötajad veedavad põhilise aja töölaua taga, siis võiks igal laual väiksem kaunistus olla ja üks või kaks suuremat kaunistust kesksemal kohal ruumis. Võib ka ainult mõne suurema kaunistuse kasuks otsustada,“ sõnab Taivo Piller. Oluline põhimõte on, et üks suurem kaunistus mõjub pea alati paremini kui mitu keskmise suurusega kaunistust.

Traditsioonilised jõuluaegsed potililled on jõulutäht, amarüllus, jõulukaktus ja alpikann. Skandinaavias on jõulude ajal populaarne ka Amazonase liilia. Potilillede pidamisel kontoris tuleb arvestada, et nad tahavad valgust, aga aknalaud pole alati parim koht, sest radiaator on tihti aknalaua all ja radiaator on potilille suurim vaenlane, osutab Piller. Tema sõnul on ideaalne, kui taim saaks valgust, ent ei oleks radiaatori lähedal ega tuuletõmbuses.

Loomulikult võib kontori kaunistamisel palgata appi ka floristi. Piller soovitab asjatundjale anda vabad käed, et ta „saaks mõttel lennata lasta ja midagi põnevat pakkuda“. Ennekõike tuleks floristi aga informeerida eelarvest, et ta saaks ettekujutuse, mis suurusjärgus oma mõtetega püsida.

Läbiproovitud nipid

Estraveli büroodes loovad detsembris talvist meeleolu lumehelbekeste motiivid akendel ja muud väikesed detailid. Kontoriruume kaunistavad jõulutähed, aeg-ajalt üllatatakse töötajaid mandariinide või piparkookidega. „Meeleolu loomisel keskendume pigem pisidetailidele ja emotsioonidele, näiteks üheskoos jõuluhõngulise tee ja küpsetiste nautimisele,“ kirjeldab Estraveli turundusspetsialist Eliine Rannajõe.

AS Kalev kaunistab oma kontorihoone traditsiooniliselt ära juba advendiaja alguses. Pühadekaunistused saavad nii tehasehoone kontoriosa välisfassaad kui ka siseruumid. „Kuna tegemist on aasta pimedaima ajaga, siis kasutame me kaunistamiseks palju elektritulesid,“ sõnab AS Kalevi büroojuht Kaire Kattai ning lisab, et ohtuse mõttes ei ole neil kontoris töökohtadel lubatud päris küünlaid põletada. „Vaid assistendi vastuvõtulaual põleb päris jõuluküünal. Sarnast lahendust soovitame ka teistel kasutada, et kontoris ei tekiks tuleohtu,“ sõnab Kattai.

Oma töötajate ja külaliste rõõmuks on AS Kalevi kontoris ka elav jõulupuu, samuti on see hoone fuajees, et ka samas majas paikneva tehasepoe külastajatele pühademeeleolu luua. „Soovitame kindlasti ka kõigile teistele elava jõulupuu toomist kontorisse, see loob tõelise jõulutunde, täites kogu kontori mõnusa lõhnaga. Seda täiendab veelgi mõnus piparkoogilõhn, alusele valatud paras kuhi piparkooke, meie kontoris on need enamasti Kalevi Kodused piparkoogid, mis aitavad jõulumeeleolu ainult kasvatada,“ kirjeldab Kattai.

Kuuse ehtimisest soovitab Kattai teha toreda ühistegevuse, kus töötajad saavad kaunistuse või paar oma käega puule riputada. „Eelmisel aastal palusime töötajail teha ise või lasta oma lastel valmistada paberist lumehelbeid, mida kasutasime kontoriruumide kaunistamisel,“ sõnab ta.

Vahvat meeleolu ja ühistunnet on Kalevi kollektiivi lisanud ka jõulusärgid, mis paar aastat tagasi telliti ühesuguse kujundusega kõigile soovijatele. „Särke kanti rõõmuga ka aasta hiljem ning tehakse seda tõenäoliselt ka peagi saabuvate pühade eel,“ kommenteerib Kattai. Jõulutunnet suurendab ka jõuluvana külaskäik kontorisse. Peamiselt ettevõtte omatoodangust komplekteeritud kingipaki lunastamiseks tuleb igal osakonnal jõuluvanale väike etteaste teha. „Oleme kuulnud palju vahvaid luuletusi, ka omaloomingulisi, ja näinud ka tantsu ja kuulnud laulu. Pärast sööme kõik koos pühadekringlit,“ muljetab Kattai.

Jõuluhõngused joogid ja suupisted

Jõululõhnu ja -maitseid toovad kontorisse glögi ja piparkoogid. Pühade eel on igati kohane vahetada mõni rutiinne kohvipaus glögi nautimisega. Selleks puhuks sobivad näiteks Loodusväe glögid, mis on valmistatud ainult looduspuhtast toorainest ning erinevalt teistest turul olevatest glögidest ei sisalda lisa- ega säilitusaineid.

Loodusväe sortimendis on neli erinevat glögisorti – pohla, metsmustika-mustsõstra, astelpaju ja rabajõhvika. „Võib teha lõbusaid glögitestimisi kontoris ning valida oma lemmik. Vaheldust jagub terveks advendiajaks. Glögi joomisest võib teha ka kontoris rituaali – näiteks peita glögipudelid villaste sokkide sisse ning iga päev on üllatuseks, mis sorti nautima hakatakse,“ soovitab Loodusväe turundusjuht Anneli Vernik.

„Tihti astutakse sisse meie kontorisse ning märgatakse koheselt mõnusat glögi ja piparköögi vürtsidest jõuluhõngulist aroomi. Tore on tööd teha meeldivas atmosfääris,“ jagab Vernik. Glögi kõrvale soovitab ta krõbistamiseks Loodusväe tervislikke tatrajahu piparkooke.

TEE HEAD! Üleliigsed maiustused Toidupangale

Aasta lõpul saavad paljud ettevõtted tänukingitusi oma partneritelt ja õige pea kuhjub kontorisse kommikarpe ja maiustusi palju rohkem kui oleks mõistlik ära tarbida. Selle asemel, et Tipi ja Täpi eeskujul täna, homme ja ülehomme suhkrut sisse süüa, saab need maiustused kerge vaevaga saata vähekindlustatud peredele, vahendab Toidupank.

„Kommid-maiustused on tõesti kõik sellised kaubad, mida võib koduste ja/või kontorisse kogunenud varude vähendamiseks kohalikule toidupangale pakkuda. Saadud maiustusi saavad toidupangad kasutada oma iganädalaste toiduabipakkide koostises,“ sõnab Toidupanga kommunikatsioonijuht Nele Hendrikson.

Et Toidupanga esmane sihtgrupp on toimetulekuraskustes lastega pered, siis on lisakogused maiustusi jõulukuul väga teretulnud. Annetamise üksikasjad saab Toidupangaga kokku leppida meilitsi või telefonitsi. Vajalikud kontaktid leiab Toidupanga veebilehelt www.toidupank.ee.

Ühtlasi kutsub Toidupank töökollektiive jõulukuul ühiselt head tegema ja osalema 11. ja 12. detsembril toiduainete kogumisel toidupoodides üle Eesti. Niisamuti on teretulnud rahaline toetus, et Toidupank saaks jätkata ka oma igapäevast tegevust.

Autor: Hele-Maria Taimla