Autor: Sekretär.ee • 25. jaanuar 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Millised koolitused on ettevõtetes populaarseimad?

Foto: ideainfinity.pk
Edukas ettevõttes on järjest olulisem efektiivsus, mis peegeldub ka ettevõtete koolitussoovides. Järjest populaarsemad on ajajuhtimise, efektiivse koosoleku pidamise ja ka toimiva kommunikatsiooni koolitused.

“Asjalik koolitus innustab mõtlema kastist väljaspoole,” sõnab DPD personali- ja kvaliteedijuht Annika Oruaas. DPD on ettevõttena aru saanud, et töötajate koolitamine on kasulik nii otseselt kui kaudselt. “Täieneb ettevõtte oskuste ja teadmiste pagas, kasvab meeskonna koostöö, ollakse oma valdkonna teemadega kursis, saame luua koostöösuhteid,” loetleb Oruaas koolitamise plusse.

Personaliekspert Koolituste koolitaja Ülle Mugu tõdeb, et praegu panustatakse töötajate arendamisse rohkem, kui varem. “Ettevõtted on hakanud mõtestama oma protsesse ja soovivad neid parandada,” ütleb ta. Populaarsete koolituste hulka on jõudnud personalitöö, arenguvestluste ning koosolekute korraldamine ning ka ajajuhtimine.

Kohustuslikud ning vabatahtlikud koolitused

Töölepingu seaduses ei ole sätestatud, mis koolitused töötajatel läbitud peavad olema. Küll aga on tööandjal kohustus tagada töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks ettevõtte huvidest lähtuv koolitus. Sellise koolituse kulud peab kandma tööandja ning lisaks maksma koolituse ajal keskmist töötasu. Koolituse valib ja pakub reeglina välja tööandja, kuid on ka aktiivseid inimesi, kes ise enda koolitamise peale mõtlevad.

Ülle Mugu kogemuse põhjal jagunevad inimesed pooleks. “Pooled tulevad tööandja kaudu ja pooled leiavad meid ise,” sõnab ta. Ka aja-ja projektijuhtimise koolitaja Kristjan Otsmann ütleb, et tullakse nii tööandja initsiatiivil kui ka ise. “Tihti juhtub, et mõtte paneb tööandjale pähe mõni hellema arengunärviga töötaja,” sõnab ta.  

Oruaas ütleb, et nende töötajaid ei ole kunagi pidanud koolitusele minema sundima. DPD töötajatele võimaldatakse ka omal käel leitud koolituste läbimist. Heaks meetodiks peab ta iga-aastseid arenguvestlusi, kus selgitatakse välja töötajate koolitusvajadused ja -huvid ning pannakse kokku aastane koolitusplaan.

Merlis Jusupov koolitusfirmast KoduleheKoolitused leiab, et töötajad, kes ise endale koolituse välja kaubelnud, on motiveeritumad nii koolitustel osalema kui ka saadud teadmisi kasutama. “Kui koolitusvajadus jääb töötajaga läbi arutamata, siis ei hakka ta teadmisi realiseerima,” ütleb ta.

Koolitus aitab tulemuslikult aru pidada

Otsmann kinnitab, et nende juures käivad keskastme juhid ning oma ala tippspetsialistid oma tegevuste planeerimist auditeerimas. “On kasulik rattast välja tulla ning heita kõrvalpilk oma tegemistele, et neid analüüsida ja leida parenduskohti,” soovitab ta.

“Pakumegi just neid koolitusi, mis aitavad inimestel ja meeskondadel efektiivsemaks ja tulemuslikumaks muutuda,” ütleb Otsmann. Hetkel on märgata huvi suurenemist just tulemuslike koosolekute läbiviimise kohta. “Ilmselt on majanduse areng toonud kaasa vajaduse tulemuslikumalt aru pidada,” arvab ta.

Kui ajajuhtimine võib näida paraja soolapuhumisena - päevas on ju ikka 8 töötundi - kinnitavad koolituse läbinud, et mõtteviisi muutes on võimalik palju ära teha. Mõeldakse läbi, milliseid ülesandeid peab ise täitma ja mida saab delegeerida. Mõistetakse, et vahel on vaja aeg maha võtta ja plaan paika panna selle asemel, et arutult rabeleda. Loomulikult nõuab ajajuhtimine energiat, aga kokkuvõttes kulub energiat vähem, kui ilma plaanita tegutsedes.

Kohustuslikud koolitused kolivad veebi

Koolitajatelt tellitakse kõige rohkem seadusandlusest tulenevaid koolitusi, milleks on on tuleohutusalane väljaõpe, töötervishoid ja tööohutus ning kaubanduses ja teeninduses ka toiduhügieen. Kohustuslikkoolitus.ee koolitaja Taavi Teets ütleb, et suurtes kaubanduskeskustes tegutsevatele ettevõtetele on mugavaks lahenduseks e-kursused, mis on kokku pandud konkreetset keskust silmas pidades. Nii tagatakse töötajatele kiire ja tõhus väljaõpe.

Teets lisab, et aastal 2008 osaleti pigem klassikoolitusel, kuid nüüd eelistatakse e-õpet. “Aja mõiste on omandanud täiesti uue tähenduse ning tehnoloogia areng on loonud uued võimalused virtuaalse klassiruumi näol,” ütleb ta.

Kuna töötajat ei tohi lubada töökohale enne, kui on läbi viidud tuleohtusualane juhendamine, aktiveeruvad koolituste tellijad enne aruannete tähtaega, auditite eel või peale järelevalveametniku visiiti. Ka sellisel “nüüd ja kohe” vajadusel on e-õpe suureks abiks.  

Praktika aga näitab, et neid koolitusi tellitakse pigem selle pärast, et linnuke kirjas oleks ja saaks töölepingu ametlikult vormistada.

Teets on veendumusel, et selline käitumine ei ole õige. “Töötaja ohutusalane harimine on tööandja panustamisviis,” on ta kindel. Teets juhib tähelepanu hiljutisele tulekahjule Dubais, kus pilvelõhkuja põlengus ei olnud mitte ühtegi hukkunut. Ta on kindel, et töötajad teadsid, kuidas tegutseda ja olid evakuatsiooniks ette valmistunud.

Suhtlemisoskus tuleb kasuks kõigile

Lisaks spetsiifilistematele oskustele on väga palju universaaleseid oskusi, mis toovad kasu nii klienditeenindajale kui ka tippjuhile. Ülle Mugu arvab, et kõige tähtsamaks võib pidada suhtlemisoskust. Tema sõnutsi on seda kompetentsi seni alahinnatud. “Koolitusel ütlevad õppijad tihti imestunult, et aga mida ma seni teinud olen - ma ju polegi osanud suhelda!” räägib Mugu.  

Ka RA koolituste juhataja ja koolitaja Krista Silbaum soovitab eriti tulemusliku suhtlemise koolitust, mis tugineb E.Berne`i suhtlemistasanditele ja ka tööstressi juhtimise ja lõdvestumisoskuste omandamise koolitust.

Kristjan Otsmann tõstab esile nii emotsionaalset intelligentsust kui ka teadmiste rakendamist. “Järjepidev areng ja oma töö paremaks muutmine, tillukeste sammudega iga päev on väga olulised,” sõnab ta.

Koolitusest on kasu igal juhul

Kuigi on näha õpihimu suurenemist ja koolituste valik laieneb, tuuakse eestlaste puhul esile, et meil puudub oskus õpitud teadmisi praktikas kasutada. Lisaks heidetakse ette vähest julgust ja loovust ning ning vanemaealiste puudulikku arvutikasutusoskust. Ka kõike seda saab koolitustel arendada ning veakohti teades on koolitudes võimalik neile rohkem tähelepanu pöörata.

Ülle Mugu räägib oma kogemusest, et tihti tullakse saama konkreetseid teadmisi, aga lisaks lahkutakse isikliku kasvu, sotsiaalsete suhete ja hea eneseväljenduse oskusega. “Mitmetest meie kursustest on välja kasvanud tihedat koostööd tegevad professionaalide kogukonnad,” toob ta välja veel ühe plussi.

Annika Oruaas ütleb, et DPD-l on kombeks pärast iga koolitust küsida töötajatelt tagasisidet ning hinnata tulemuslikkust arenguvestluste käigus. Nii on kindel, et kõigil on õpitud oskustest ka kasu ning keegi ei käi koolitusel lihtsalt istumas.

Autor: Liis Konovalov

* Artikkel ilmus Äripäeva erilehes Koolitus.

Arutage, kas koolitusvajadus on olemas. Räägi avameelselt sellest, kus tekivad tööolukorras kitsaskohad, milliste võtetega neid vältida saaks ja kus selliseid võtteid õppida saab.

Tee selgeks praktiline vajadus. Kui üks programme tundev töötaja suudaks kujundada vajalikud reklaammaterjalid, siis on koolitamine mõttekam mitmekordsest teenuse ostmisest.

Pane numbrid paberile. Küsi tööandjalt, mis juhtuks parimal võimalusel pärast koolitust ja mis juhtuks halvimal juhul. Halvimal juhul kaotab ta koolituseks läinud raha, parimal juhul võib firma kasumist suurendada ja saada endale motiveeritumad töötajad.

Tea oma argumente. Võib olla, et tööandja pole mõelnud selle peale, et meeskonnakoolituse käigus õpitakse koostööd või et areneda saav töötaja on motiveeritum.

Ole valmis minema kompromissile. Võib juhtuda, et lähed küsima turundusalast koolitust aga avastatakse hoopis su puudlik keeleoskus. Siiski saad võimaluse õppida ja ennast arendada.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700