Kas Sinu juht on sõnapidaja?

Lubadustest kinnipidamine on tööelus sama oluline kui eraelus või lähisuhetes. Kõike pole võimalik lepingusse ja ametijuhendisse raiuda, olukorrad muutuvad ja töötaja jaoks võib juhi antud lubadus olla nii tegevusjuhis kui motivatsiooniallikas. Mis saab aga siis, kui antud lubadused ununevad või nende täitmine edasi lükkub?

Põhjuseid, miks osa juhi antud lubadustest ei täitu, võib olla mitmeid. Juht võib olla andnud katteta lubaduse, mille realiseerumist tal endal voli mõjutada ei ole või on lubaduse andmise ajendiks soov käesolevat keerulist probleemi kiirelt lahendada või siis hoopis mõne probleemiga tegelemist vältida. "Lubadustest mitte kinni pidamine võib tuleneda ka sellest, et inimesed pole asju omavahel lõpuni selgeks rääkinud või saavad räägitust erinevalt aru. Ülemus ja alluv peaksid vestluse lõpul oma ühise arusaama koos sõnastama," soovitas mobiilset juhtimisteenust pakkuva ettevõtte Velström Vallner Tohver OÜ partner Eela Velström.
Ta tõi näite: alluval on soov saada vaba päev, ent ülemusel tuleb see teise osakonnaga kokku leppida ning ta ütleb: "Ma vaatan, mida ma teha saan". Kas tegemist on lubadusega? Juhi poolt vaadates ei ole, ent alluv võib seda võtta lubadusena. Igal juhul on tegemist lootuse andmisega ja ka seda ei tohiks lihtsalt unustada. "Kui töötaja jaoks on tegemist olulise asjaga, kipub ta loodetavat tulemust juba lubaduseks pidama. Sellelt pinnalt on teineteise mittemõistmine ja süüdistused päris lihtsad tekkima," märkis Velström.

Töötajal lubaduste peale hea mälu

1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter rääkis, et on ise juhina pigem mittelubaja tüüpi. "Mulle meeldib inimeste ootusi ületada ja neile pigem meeldivaid üllatusi teha. Muuseas, töötajatele jäävad ettevõtte lubadused  hoopis paremini meelde, kui nende enda omad," muigas ta.
Vahteri arvates peavad lubadused olema antud ajalises perspektiivis ja käega katsutavad; tänaste tegevuste ja lubaduste täitumise vahel peab olema seos. Ta on ka ise puutunud kokku tööandjaga, juhiga, kes värbamisel andis suure suuga lubadusi, ehkki mõlemad said aru, et kõne all olund tasunumbriteni ei jõuta kunagi. Vahter ei mõista sellist strateegiat: "Milleks selliseid asju üldse arutada. Lubaduste baasiks peaks ikka olema reaalsed stsenaariumid. On lausa häiriv selline praktika, kus lubaduste andmist saadavad loosunglikud laused nagu "Vaid taevas on piiriks!" või "Raha vedeleb maas, korja vaid üles!"

Pahatihti on katteta lubaduse andmine omane ka karismaatilisele, lõbusale juhile, kelle nakatava ja kaasatõmbava juhtimisstiili varjus on paras ports manipuleerimisoskust. Selline juht lubab maad ja ilmad kokku, kui on vaja, et töötaja haiget kolleegi asendaks või meeskond mõne kiire töö tähtajaks valmis saaks. "Sellise juhi jaoks on lubaduste andmine vahendiks ning tal pole plaaniski neid täita. Õhkuvisatud lubadust, eriti suusõnaliselt antut, ei saa töötajad hiljem argumendina kasutada. Pealtnäha toimib juhtimine laitmatult: juht suhtleb palju, meeskonna koostöö on elav. Juht võib küll efektiivselt lahendada kiireid hädaolukordi, ent kaotab paraku sama kiirelt ka meeskonna usalduse. See on kui kiire valuuta, millega saab koheselt maksta, ent mis osutub siiski laenurahaks," hoiatas  Velström.

Jalga saab tulistada vaid ühe korra

Lubadused, mille täitumist töötajad iseäranis ootavad, on palgatõus, preemia ja tulemustasude süsteemi uuendamine. "Nende teemadega seotud lubadustest taganemisega kaugele ei jõua, võiks öelda, et jalga saab tulistada vaid korra. Taolisi suuri lubadusi andes tuleks juhtkonnal arvesse võtta, et paljude uuringute andmeil on tulemustasu- ja motivatsioonisüsteemide nn tasuvusaeg kolm aastat," märkis juhtimiskonsultant.

Esimene aasta läheb juurutamiseks, teisel aastal õpivad inimesed uue süsteemi nõudmistele (nt müügieesmärk, töö kvaliteet) vastavalt käituma ja iseennast juhtima ning kolmandal aastal saavad kindlustunde, et uus süsteem toimib ja panustavad tööprotsessidesse rohkem. "Kui nüüd kolme aasta jooksul tehakse süsteemis liiga palju muudatusi või antud lubadused tasu maksta ei teostu, siis inimeste usaldus süsteemi vastu lükkub edasi, aga mitte lõpmatult. Kui usaldus kaob, siis uued rakendused inimesi enam paremini tööle ei pane," märkis ta.

Vahteri sõnul võib tulemustasudega töö puhul juhtuda, et lubadus antakse välja, aga kui välised tegurid ootamatult ja kiiresti muutuvad, ei taheta seda täita. "Püüame 1Partneris vältida olukordi, kus muutused töötaja tasu ebamõistlikult ja põhjendamatult suureks paisutavad, aga kui on lubatud, tuleb sellest kinni pidada ka siis, kui töötaja roll mõne suure tehingu juures polegi nii suur olnud. Olen juhina alati otsustanud töötaja kasuks, õnneks on meie valdkonnas inimese panus hästi jälgitav."

Kõike pole võimalik lepingusse ja ametijuhendisse kirja panna, alati jääb "hall tsoon". Vahter on praktikas kasutanud ka seda, et palub suusõnaliselt tehtud kokkulepped töötajal endale meiliga saata - siis on ka näha, kuidas teine pool leppest aru sai. Lisaks on see juhile hea meeldetuletus, eriti kui tegemist on pikaajaliste kokkulepetega. Endale hüvesid küsides või antud lubaduste täitmist nõudes võiksid töötajad Vahteri arvates vaadata ka, kuidas ettevõttel tervikuna läheb. "Töötajad peaksid ennast ettevõtte jaoks vajalikuks tegema, kasvõi omades mingeid spetsiifilisi oskusi. Mida vajalikum inimene on, seda lihtsam on tal käia küsimas," märkis Vahter.

Petmisel hävineb maine

Ettevõtja Ville Jehe sõnul on vastastikuste kokkulepete järgimine normaalse ettevõtluskultuuri osa nii ettevõtte sees kui väljaspool. "Jah, ettevõtluses võib tulla ettenägematuid olukordi, kus loodetu ei realiseeru, ent sel juhul tuleb püüda teisele poolele mõni muu vastuvõetav lahendus pakkuda," rääkis ta. Kui lubadustest kinni ei peeta, siis aja jooksul kahjustub maine: tööandjal on konkurentidega võrreldes raskem uusi töötajaid leida ja töötajal töökohta. "Sel viisil reguleerub turg ise: sobimatu käitumine muudab tegutsemise kallimaks ja motiveerib samme korrektsuse suunas astuma. Väiksemates ühiskondades, nagu Eestigi on, selline iseregulatsioon toimib, kuna enamik tööandjatest ja -võtjatest oskavad vastavat taustinformatsiooni hankida," arutles Jehe. Kakskümmend viis aastat ettevõtluses tegutsenud mees lisas, et võrreldes 90ndate algusega on praegune ettevõtluskultuur märksa "igavam" ja selle üle võib vaid heameelt tunda.

Jehe tunnistas, et on ettevõtjana olnud aastate jooksul kõikvõimalikes lubamiste ja kokkulepetega seotud olukordades; teinud kokkuleppeid inimestega, kellega suulisest kinnitusest piisab, aga ka nendega, kes pärast kirjaliku lepingu sõlmimist lähevad juristiga nõu pidama, kuidas sõlmitud lepingut oleks võimalik mitte täita. "Õpetlikku on olnud palju, kõige väärtuslikum tõdemus on ikkagi see, et tuleks luua ja säilitada olukord, kus kokkuleppe mõlemad pooled on motiveeritud kokkulepet täitma. Win-win olukorra eelistamine on justkui enesestmõistetav, ent praktikas kaldutakse enamasti vaid enda kasu arvestama. Pikas perspektiivis aga on kasu hoopis sellest, kui kindlustada "võit" ka vastaspoolele - see aga tähendab tihti hoopis teistlaadi käitumist," mõtiskles ta ja lisas, et juhina on tal vaid üks moto: "Lubadused on pidamiseks. Punkt."

KOMMENTAAR

Lubadusel on kaks omanikku
Eela Velström, Velström Vallner Tohver OÜ partner

Lubadusi ei tohiks kergekäeliselt anda. Lubadus peab olema täpselt sõnastatud - inimene peab sel kõvasti ümbert kinni hoidma! Kui lubadus on antud, tuleb sel teemal edasi suhelda ja kontrollida, mis seisus täitmine on. Midagi võib vahele tulla, lubaduse täitmine võib edasi lükkuda, ent alati tasub meeles pidada, et lubadusel on kaks omanikku: lubaja ja lubaduse saaja. On väikeseid ja suuri lubadusi, on olulisi ja vähemolulisi lubadusi, ent tähendus on inimese sees. Võib juhtuda ka nii, et lubaduse andja valutab südant täitmise pärast, aga lubaduse saajale see polnudki oluline.

Kuidas lubada?
Tähtis on lubadusi kinnitada ja kontrollida, kas osapooled on ühtmoodi aru saanud. Ma ei usu kõikide lubaduste kirjalikku fikseerimisse. See pole ka võimalik, sest vastastikuseid kokkuleppeid teeme tööl tunni jooksul enam kui ühe... Tundlike teemade puhul, näiteks palk, tasud, edutamine,  tuleks lubadused kirjalikult sõnastada, olgu siis töölepingu lisana või eraldi kokkuleppena. Muude teemade puhul, ka töiste ülesannete andmisel või töötajalt mingi vastutuleku küsimisel, soovitan juhil vestluse lõpus kokkulepitu lühidalt üle korrata ja selgelt sõnastada. Tuleb saavutada, et mõlemad osapooled oleks ühisel meelel ja ka sõnastatud lubadusest ühtmoodi aru saaksid.

Lubadustel on see omapära, et inimene kuuleb seda, mida ta kuulda soovib. Näiteks saab inimene töövestlusel aru, et talle pakkutav töötasu on vaid põhipalk, ehkki tööandja nimetas numbri, mis sisaldas ka tulemustasu. Vestluses, kus mingit kokkulepet koos ei sõnastata, jääb mõlemale poolele oma arvamus.

Kui töötajale tundub, et ta pole lubatut saanud, on esimene samm pöörduda lubaduse andja poole ja tuletada meelde, vahel inimesed lihtsalt unustavad... Prioriteetsuse panevad paika inimesed ise ja teema võis jääda millegi varju. Kui vaja, tuleb olla valmis vaidluseks, enamasti jõutakse ikka kompromisskokkuleppele. Kui kellelegi on mitu korda midagi lubatud ja talle tundub, et talle tehakse liiga ega täideta antud lubadusi, tuleks mõelda, mida ise teisiti teha ja kuidas käituda. Võib-olla tuleks koguda teatud argumente, et saavutada senisest kindlam lubadus? Võib-olla kutsuda lubaduse andmise juurde kolleegid tunnistajaks? Kui juht pole korduvalt lubadusi täitnud, siis ei tasu lasta end nendega jätkuvalt ära osta. Parim lahendus on siiski, kui osapooled omavahel lahenduse leiavad.

Autor: Tea Taruste

*Artikkel ilmus Äripäeva lisalehes "Juhtimine".

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

V nagu vesi ja vaba aeg

V on veemõnude ja vaba aja veetmise element, mis märgib kõike võrratut ja vajalikku. Hotellist, spaast, restoranist, kohvikust ja konverentsikeskusest koosnev kompleks on koht, kus unustad kõik üleliigse ja pühendud vaevata kõigele, mis elus tegelikult oluline on. Hea tervis. Head inimesed. Hea tuju.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine