8. märts 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Töölepingu seadus ei täpsusta töökorralduse reeglite sisu ehk jätab selle tööandja otsustada ja kujundada vastavalt tema vajadustele. Üldiselt peetakse töökorralduse all eelkõige silmas just töö algus- ja lõpuaega, tööpäevasiseseid vaheaegu ja pause, kuid ka töö- ja tuleohutuse üldpõhimõtteid, isikukaitsevahendite kasutamise kohustust, tööandja korralduste andmise korda jmt.

Iseasi on see, kas reeglid töökorraldusele on ka kirja pandud või on tegemist väljakujunenud tavaga, mida kõik töötajad järgivad ning mille uus töötaja juba töö tegemise protsessi käigus ja teiste töötajatega suheldes selgeks saab.

Töölepingu seadus räägib töötaja teavitamisest töökorralduse reeglitest. Teavitamiseks piisab, kui näiteks töölepingus on esitatud viide dokumentide asukohale või allikale, kus dokumendid on kättesaadavad. Piisav on näiteks viide, et töökorralduslik dokument on leitav arvutivõrgus või kättesaadav töötajate puhkeruumis või teadetetahvlil. Praktikas hoitakse töökorralduse reegleid sageli ka ettevõtte/asutuse sekretäri, juhiabi või muu dokumendihaldusega seotud töötaja juures või ettevõttesiseseks kasutamiseks mõeldud arvutivõrgus.

Seadusandja silmis on oluline, et töötaja teaks, millised reeglid tööandja juures kehtivad ning kus ja kuidas nendega tutvuda saab.

Tööandjal on õigus kehtestada töökorralduse reeglid ühepoolselt, kuid sellele vaatamata on soovitav reeglite koostamisel või muutmisel anda ka töötajatele võimalus arvamust avaldada ja ettepanekuid teha. Ühiselt koostatud reegleid on töötajatel alati ka lihtsam täita.

Ka tööandja poolt kehtestatavad töökorralduse reeglid peavad olema kooskõlas kehtiva õiguskorraga. Reeglite punktid, mis on vastuolus seadusega, on algusest peale tühised ja ei kuulu täitmisele.

Näiteks ei saa töökorralduse reeglitega kehtestada korda, et töötaja peab olema tööandjale telefoni teel kättesaadav 24 tundi ööpäevas ja nii 7 päeva nädalas. Seaduspärane ei ole ka töötajale pandud kohustus lugeda tööandja poolt eraldatud kontolt e-posti iga päev, sh näiteks puhkuse ja haiguse ajal ning vastama kirjadele alati 2 öö-päeva jooksul. Sellised äärmuslikud reeglid on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega ning töölepingu seadusest tulenevate töö- ja puhkeaja piirangutega.

Oluline on meeles pidada, et tööandja saab oma sisereeglitega ainult täiendada ja täpsustada töötajale seadusega antud õigusi, mitte neid ära võtta.

Üldiselt kehtib põhimõte, et mida suurem on ettevõte, seda detailsemalt on reguleeritud töökorraldus ning seda mahukam on ka koostatud dokument.

Ajaga kaasas käivad tööandjad peavad oluliseks reguleerida põhjalikult tööandjale kuuluva arvutivõrgu kastutamise ning isikuandmete töötlemisega seotud tingimusi. Sageli reguleeritakse töökorralduse reeglites sotsiaalvõrgustikes töötajate isiklike kasutajakontode vaatamise ja kasutamist tööajal ning tööandjale kuuluvas arvutivõrgus, blogide kirjutamist, osalemist kommenteerimiskeskkondades ja foorumites. Lisaks veel ka tööandja e-posti kasutamist isiklikul otstarbel, korporatiivblogi pidamist jm. internetiliiklust.

Allikas: tööelu.ee