Restoranitest: tartlaste südamed võitnud Umb Roht

Tartus on tärganud söögikohta Umb Roht, mille toiduvalikust leiab kohalikust toorainest kulinaarsete trikkidega tuttavlikke roogasid.
Tartus on tärganud söögikohta Umb Roht, mille toiduvalikust leiab kohalikust...

Umbrohi polegi veel restoranidesse jõudnud, kuigi toidukultuuri piire kombatakse jõudsalt. Kas Tartu uue restorani Umb Roht nimi on vaid trendikas nimemäng või jõuab umbroht ka taldrikule-klaasi, seda saab näha alles kevadel, kui rohi taas tärkab, kirjutab Puhkepäeva toidukriitik Heidi Vihma.

Umbrohtu ju teatavasti ei kultiveerita, see kasvab ise. Ka restoranid ei püsi kultiveerimata. Samas Ülikooli tänava siseõues proovis hakkama saada ka Noir, aga kidus mis kole. Umb Roht aga tuli, nägi ja võitis. Vähemalt minu, aga sööjate-joojate hulga ja linna peal liikuvate kuulujuttude järgi ka paljude teiste südamed.

Napisõnaline menüü

Esimene vau-efekt tuleb koos lõbusa ja ladusalt suhtleva kelneri ning paberkotis serveeritud musta koduleivaga. Suhtlusstiil annab teada, et üritatakse olla asjatundlikud, kuid vabad formaalustest, tõsine must leib tunnistab maja võimekust ja paberkott kinnitab, et Umb Roht vilistab konventsioonidele ja ajab oma rida. Vahelepõikena olgu öeldud, et lõpupoole vajus see sõbralikkuse ja professionaalsuse piirimail balansseeriv teenindus raasuke ebaprofessionaalsuse poole kaldu - poiss oli küll mõnus suhtleja, aga kasutatud nõudest eriliselt ei huvitunud.

Umb Rohu menüü on kirja pandud napisõnaliselt, nimetades vaid toorainet ja minnes mööda valmistusviisidest. Selles osas usalda kööki või küsi teenindajalt. Nii et siis kõrvits, silgud, sõir, põldvutt, veisepõsk, antrekoot, ja tegemisviisidest on kirjas vaid vinnutamine ja suitsutamine. Ajal mil iga endast lugu pidav restoran üritab põliste traditsioonide juurde tagasi minna, olekski ju liigne tagasihoidlikkus neid menüüsse mitte kirja panna.
Pikalt madalal temperatuuril haudunud veisepõse-suitsupeedi kooslusele keeras värske koriander Aasia vindi peale, ürgpõhjalalikkust rõhutas aga peedi suitsumaitse. Enam-vähem samal moel on üles ehitatud kogu menüü: kohalik tooraine, tuttavad road, mis kulinaarsete trikkide, värskete kombinatsioonide ja valitud lisandite abil uudse näo ja tavapärasest rikkalikuma maitse saanud.

Someeljeelt veinisoovitused

Lõunapakkumised kannavad Päeva looma ja Päeva taime nime ning kannatavad võrdluse a´ la carte roogadega täiel määral välja. Muidugi on need lihtsamad, aga nutikalt välja mõeldud, maitsvad ja ilusad.

Umb Roht pole mitte ainult restoran, vaid restoran-vinoteek. Klaasiveinide pakkumine on seal lahendatud vägagi omapäraselt: on vein nr 1, vein nr 2 ja vein nr 3. Mis parajasti 1, 2 ja 3 taga on, otsustab sommeljee. Esimeste kogemuste järgi võib tema valikut usaldada: laiatarbekaupa ei pakuta ja toiduga sobitamine läks enam-vähem korda.

Kolm klaasiveini pole muidugi just ühe vinoteegi kohta eriliselt märkimisväärne saavutus, muude jookide osas on valik vaat et rikkalikumgi. Klaasiga saab ka vahuveini, täiesti korralikku cavat.  Väiketootjate õlled on nagunii kohal, aga ka siidrid: Jaanihanso omi on juba päris mitmes kohas, aga peale selle saab ka Linda Ubina oma. Siidrit pakutakse ka kuumalt, mis on meie vinduvas talves lausa hädavajalik, kuigi millegi pärast veel laiemat rakendust mitte leidnud serveerimisviis.

Loe varem ilmunud restoraniteste siit.

Osale arutelus

  • Heidi Vihma

    Heidi Vihma
    Puhkepäeva toidukriitik

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara