Visiitkaartide vahetamise kombestik, kujundus ja keelenõuanded

Kümmekond aastat tagasi oli veel täiesti tavaline, et lauatelefoni kõrval hõivas töölaual ruumi ka visiitkaardihoidja või lausa mapp. See oli tähtsaks infoallikaks ning osaks ärikohtumise etiketist. Interneti tulekuga on aga muutunud selle roll ja tähtsus suhtluses.

Suhtlemistreener ja etiketispetsialist Inge Ojakääru sõnul võib täheldada visiitkaardi rolli vähenemist suhtluses. Tema hinnangul on muutuse taga interneti tulek ühes info- ja suhtluskanalite mitmekesistumisega. „Minnes kokkulepitud kohtumisele on osapooltel „kodutöö“ interneti vahendusel tihtipeale juba tehtud ehk firma või inimese kohta vajalik informatsioon ette kogutud,“ sõnas Ojakäär. Lisaks on osapooled tavaliselt e-kirjade teel eelnevalt suhelnud ning info mida kandis varem visiitkaart on ka e-kirja all rekvisiitidena nähtaval. Siiski nendib ta, et vaatamata tähtsuse vähenemisele infoallikana, on visiitkaartidel alles jäänud kontakti loomise kombekohane roll.

Sellegipoolest jagatakse endiselt palju visiitkaarte ning mõnede äriharude puhul on nende tähtsus vastupidiselt hoopis kasvanud. Kinnisvarabüroo Uus Maa turundusjuht Kaie Kass Agcay sõnul jagatakse visiitkaarte endiselt ja võib-olla isegi veidi rohkem kui vanasti: „On aru saadud, et soovitustel põhinev müük on aina rohkem päevakorras.“

Inge Ojakääru kohaselt kinnitab nimekaart isiku positsiooni organisatsioonis, ametikoha või muu staatuse näol ning edastab logo ja kujundusega sõnumeid firmast endast. Kindlasti ei ulatata äriga seotud nimekaarte tööväliste kontaktide loomisel eraelulistel sündmustel.

Nimekaardi kujundus olgu osa firma visuaalsest identiteedist

Trüki ja reklaamiga tegeleva SYS Print OÜ partneri Tanel Israeli hinnangul võiks visiitkaartide kujundus olla piisavalt lihtne, kuid säilitama samas informatiivsuse. Ta lisab, et vältida tuleks detailidega liialdamist. Ka Inge Ojakäär rõhutab, et kuigi leidub nimekaarte, mis pigem meenutavad kunstiteoseid, on peamine informatsiooni kerge haaratavus ning visiitkaardi kujunduse kooskõla firma imagoga. Seega tasuks visiitkaarte tellida, kas firmale omastes värvides või töötada koostöös graafiliste disaneritega välja kindel mall, mis oleks aluseks kõigi töötajate visiitkaartidele. Näiteks toob Kaie Kass Agcay välja, et kõik Uus Maa visiitkaardid on kujundatud ühtse korporatiivse identiteedi järgi.

Vähem tähtis pole ka materjali valik. Võimalusi eristuda on mitmeid – teha visiitkaart plastikust või lausa metallist, ent levinuim ja taskukohasem on endiselt paber. Tanel Israel arutleb, et paberivalik sõltub nii kujundusest kui trükiviisist. Tema sõnul võib väiksemaid koguseid visiitkaarte teha digitrükis, erineva paberi ja kartongi peale ning suuremate koguste puhul ofsettrükis. Kuid ka näiteks siiditrükis, kus on võimalik kaarte trükkida paksematele kartongidele, plastikule ja tumedatele materjalidele. Erinevate tehnikatega on võimalik tagada ka nimekaardi pikem eluiga. „Visiitkaardi teeb vastupidavamaks näiteks lamineerimine. Samas on aga siiditrükis toodetud plastikkaart täiesti ilmastikukindel,“ lisas ta.

Tavaliselt on minimaalsed tellimused 100 tükki ning kindlalt hinda on keeruline määrata, kuna see oleneb mitmetest teguritest. Tavaliselt algavad hinnad väiksemate koguste puhul paarikümnest eurost ning koguste suurenedes muutub ka hind. „Samas pean märkima, et visiitkaardi puhul tasuks endale esmalt selgeks teha, mida kaarti hiljem jagades saavutada tahetakse. Ei ole ju mõtet kaardil, mis on äravahetamiseni sarnane konkurendi omaga. Seega visiitkaart, mis on valminud erilahenduses, mis eristub ja jääb meelde, aga on samas oluliselt kallim, on arvatavasti ikkagi õigem valik,“ arutles Israel.

Tootmine võtab olenevalt trükitüübist aega paarist päevast nädalani. Kui puudub kujundus, tasub arvestada ka selle loomisele kuluva ajaga. Graafiliselt disainerilt tellides võib sobiva variandini jõudmine võtta kuni nädala. Kui aga on soov ise käed külge panna, leidub internetis programme, millega saab minutite jooksul ise kaardi valmis meisterdada. Näiteks canva.com, psprint.com, businesscardstar.com jt.

See, kas valida ühe- või kahepoolsed kaardid, sõltub suuresti vajadusest. Tavaliselt kasutatakse kahepoolseid kaarte ametitel, kus töö eeldab suhtlemist eri keeltes. „Kui maakleril on teenindatav kontingent multikeelne, siis on ikka kombeks, et ühel pool on ühes keeles ja teisel pool teises keeles. Meil on kasutusel nii eesti/vene, eesti/inglise kui ka eesti/soome keelsed visiitkaardid,“ arutles Kass Agcay. Ta lisas, et kui töötajatel on ettevõttes mitu rolli, siis tasuks kõik rollid ühele kaardile ära mahutada ning juhile peaks samuti piisama ühest visiitkaardist. Vastasel juhul võib tekkida segadus, kui üks inimene saab erinevatel hetkedel samalt inimeselt erinevate sisudega visiitkaardid.

Visiitkaartide vahetamise kombestik

Inge Ojakäär toob välja mõned etiketitavad, millest tasuks juhinduda.

  • Visiitkaarti ulatades. Kui toimub esitlus, siis madalamal positsioonil olija ulatab visiitkaardi esimesena. Siinkohal on oluline teada, et minnes teisele territooriumile, ollaksegi madalamal positsioonil ja vastuvõtja pool on „peremees“ ehk kõrgemal. Kui aga kohtumine toimub neutraalsel pinnal, on tegemist võrdsete partneritega ning ka visiitkaarte edastatakse valikuta. Seejuures tuleb nimekaart ulatada saajale nõnda, et tekst oleks loetav. Meil ulatatakse ja võetakse vastu visiitkaarte ühe käega. Vanast Hiinast pärit tava kohaselt ulatatakse aga visiitkaart loetavalt, hoides sellest kinni ülemistest nurkadest mõlema käega.

  • Visiitkaarti vastu võttes ei panda seda kohe kõrvale, ega pisteta hooletult taskusse. Viisakas on pühendada hetk vastuvõtmisele, heita pilk visiitkaardil olevale infole ning tänada. Kui üks osapool ulatab visiitkaardi ja teisel vastu pole anda, siis pole tingimata vaja põhjendama või vabandama hakata. „Küll aga on oluline teada, et kui visiitkaart puudub ja kontaktandmed on vaja teisele osapoolele jätta, siis palutakse pliiats ja märkmepaber ning pannakse oma andmed ise kirja, ega lasta teisel seda teha“ lisas ta.

Keelenõuandeid

Eesti Keele Instituudi keelekorraldaja Tuuli Rehemaa hinnangul võiks iga ettevõtte sekretäri riiulil olla Maire Raadiku käsiraamat „Väikesed tarbetekstid“. Sellest raamatust leiab tema sõnul vastuse pea kõikidele sekretäri töös ettetulevatele vormistus- ja keeleküsimustele, mh ka nimekaardi vormistamise näiteid. Rehemaa toob sealt välja ka mõned olulisemad punktid.

  • Lühendid, nagu tel või mob, kirjutatakse väiketähega ja nende järele ei tule punkti.
  • Sõnade e-post (mitte e-mail), koduleht, faks ega lühendite järele ei panda koolonit, sest ei järgne loetelu.
  • Ametinimetused ja osakondade nimetused kirjutatakse väiketähega nagu muudeski tekstides.
  • Kui aadress on ühel real, pannakse aadressi osade vahele koma, kui aga aadressi osad on üksteise all, siis koma ei tule.

„Mis puutub nimekaartidesse, siis minu arvates on nende puhul oluline eeskätt arusaadavus. Loominguline võib olla, kui on jäädud hea maitse piiridesse ja arusaadavus ei kannata,“ sõnas Rehemaa.

Lisaks juba nimetatud käsiraamatule on mitmeid virtuaalseid kanaleid keelenõu leidmiseks. Tasub kindlasti kasutada „Eesti õigekeelsussõnaraamatu“ digiversiooni ning Eesti Keele Instituudi keelenõuande kodulehte keeleabi.eki.ee. Kui viidatud lehtede kaudu vastust leida ei õnnestu, võib abiks olla EKI keelenõuande telefon 6313731, mis on kasutusel tööpäeviti 9-12 ja 13-17.

Autor: Joonas Kerge

Allolevalt galerii eristuvatest visiitkaartidest:

Galerii

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine