Head ideed, kuidas tuua rohkem liikumist igasse tööpäeva

Täiskasvanutel on tervise säilitamiseks kriitiline kehaline koormus vähemalt 30 minutit mõõdukat liikumist viiel korral nädalas. Piisavalt liigub Eestis aga vähem kui iga kümnes täiskasvanu, kirjutab Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Külli Luuk.

Kehaline aktiivsus ei ole vaid spordi tegemine, vaid igasugune kehaline liikumine, olgu selleks siis kõndimine, töö või igapäevategevustega seotud liikumine, näiteks majapidamistööde tegemine. Viimastel aastatel on kahanenud inimeste kehaline koormus tööle ja töölt koju jõudmisel. Vähene liikumine on üheks põhjuseks, miks on kasvanud ülekaaluliste ja rasvunud inimeste osakaal. Tänaseks on ülekaalus iga teine tööealine inimene.

Kehaline passiivsus suurendab südame-veresoonkonnahaiguste, rasvumise, teise tüübi diabeedi, luu- ja liigesehaiguste levikut ning vähendab inimese elukvaliteeti. Suundumus ei ole omane vaid Eestile. Iga aastaga väheneb kehalise aktiivsuse roll nii tööl kui kodus kogu maailmas. Istuvat tööd tegevate inimeste arv on kasvanud, samal ajal on suurenenud ka energiarikaste toiduainete kättesaadavus ja tarbimine.

Mida saab liikumisaktiivsuse suurendamiseks teha töökohal?

  • Mitmed liikumisaktiivsust suurendavad tegevused on üsna lihtsad ega nõua suuri kulutusi. Nii näiteks saab nutika planeerimise ja vähese ajakuluga paigutada olulised töövahendid või muud seadmed (veeautomaadid, kontoritehnika jms) nõnda, et inimesed peaksid nendeni jõudmiseks veidi kõndima.
  • Suuremates hoonetes on võimalik kavandada erineva pikkuse ja raskusastmega liikumisradasid, mida soovi korral saate mitmekesistada erinevate treeningvahenditega, sh lihtsad treeningõpetused ja -kavad.
  • Toredaid treeningvahendeid võiks ruumidesse paigutada nii üksikult (kummist võimlemislindid, -pallid, hantlid vms), kui kolleegidega koos tegutsemise võimaldamiseks (võistlusmomenti pakuvad nt lauatennise- ja koroonalauad, lauajalgpalli- või lauahoki lauad).
  • Soodustage rattaga tööl käimist luues turvalise parkimise võimalused. Võimaldage töötajatele lõunapausi ajal liikumisega tegelemist (veidi pikem puhkeaeg, mille raames saavad soovijad teha einestamisele lisaks ka väikese jalutuskäigu, minitreeningu vms).
  • Tehke koostööd kohalike klubide ja treeneritega nii liikumisharrastuste soodustamise osas kui töökohale harjutusvõimaluste toomisel (juhendajaga võimlemis- ja venituspausid, jooga- ja tantsutunnid vms).
  • Korraldage regulaarselt väiksemaid võistlusi ja liikumissündmusi, mis hoiaksid inimesi aktiivsetena ning ergutage kõiki neis osalema. Tunnustage nii lihtsalt osalejaid kui ka tublimaid.
  • Ja loomulikult, võtke osa kogukonnas ja kaugemal toimuvatest liikumiskampaaniatest ja spordisündmustest, jagades nende kohta töötajaile aegsasti infot.

Mida saab igaüks ise teha?

Oma päeva saab aktiivsemaks muuta eelneva planeerimisega.

  • Kui tead, et liigud vähem, kui vajalik (10 000 sammu päevas), sea endale jõukohasemad eesmärgid ja asu neid ellu viima. Kui elad töökohale suhteliselt lähedal, võta nt eesmärgiks kogu teekond või siis teatud osa sellest jalgsi (ka joostes, rattaga, tõukerattaga jne) läbida. Või siis määra enda jaoks päevad, millal liigud (võimalusel üldse ilma) transpordivahendite abita, enda määratud moel.
  • Leia kogu tööpäeva vältel võimalusi tõusmiseks ja väikesteks jalutuskäikudeks, tehes seda nii siseruumides kui õues. Kui oled sunnitud istuma, püüa vähemalt paar korda tunnis vahetada asendit, pinguta ja siruta vaheldumisi jalgu, käsi ja selga, ringita käe- ja jalalabasid, tee erinevaid harjutusi õlgadele ja kaelale. Püüa leida kaaslasi - koos on liikumine lõbusam.
  • Vaba aja harrastuste osas tasub katsetada uute ja erinevate treeningutega, et liikumine pakuks rõõmu ja oleks mitmekesine. Vajaliku aeroobse koormuse annavad nt mõõduka intensiivsusega ujumine, suusatamine, rulluisutamine, rattasõit, vesivõimlemine, kepikõnd, uisutamine, jooksmine. Igapäevategevustest aga nt kõndimine, majapidamistööd, aktiivne lastega mängimine jms. Mõne spordiklubi või harrastajate seltskonnaga liitumine on samuti väga hea mõte.
  • Vaba aja tegevuste osas püüa eelistada passiivsele istumisele liikumist ja kahandada n-ö ekraaniaega (televiisori, arvuti jms kasutamine).

Autor: Külli Luuk, Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist

Loe lisaks:

Tööinspektsiooni plakatid harjutustega istuva ja seisva töö tegijatele:

Sotsiaalministeeriumi, Eesti Reumaliidu ja Eesti Reumatoloogide Seltsi juhendmaterjal harjutustega eri lihasgruppidele, mida saad teha tööpäeva vältel:

Osale arutelus

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Käsi­raamatud

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine