Riigiasutustel tuleb nüüdsest tunnustada teiste EL riikide e-allkirju

Vastavalt Euroopa Liidu määrusele peavad alates 1.juulist Euroopa Liidu riikide e-allkirju tunnustama kõik Eesti riigi- ja omavalitsusasutused ning need eraettevõtted, kes osutavad avalikku teenust.

Sarnaselt peavad Eesti kodanike antud digiallkirju aktsepteerima ka teiste EL liikmesriikide avaliku sektori asutused.

Eestis saab alates käesoleva aasta veebruarist ID-tarkvaraga anda lisaks siseriiklikult kasutatavatele .bdoc-allkirjadele ka Euroopa Liidus tunnustatud .asice-vormingus digiallkirju.

ELis kehtiva elektroonilise allkirja avamiseks ja kontrollimiseks tuleks laadida lehelt installer.id.ee ID-tarkvara. Elektrooniliselt allkirjastatud dokumendi avamisel kontrollib DigiDoc tarkvara, kas allkirjastamiseks kasutatud sertifikaadi on välja andnud usaldatud asutus. Seejärel annab tarkvara teada, kas allkiri on Eesti mõistes kehtiv või kehtetu, teisisõnu: kas e-allkiri on võrdne omakäelise allkirjaga.

Elektrooniliselt allkirjastatud dokumendid võivad esineda erinevates failivormingutes. Euroopas on hetkel kõige levinum e-allkirjastatud dokumendivorming PDF ning allkirjavorming laiendiga .asice. PDF-vormingus faili e-allkirja kontrollimiseks tuleb kasutajal avada fail DigiDoc kliendiga.

Euroopas kasutatakse terminit e-allkiri ning need jaotuvad nelja turvatasemesse. Neist kõrgeimat, omakäelisega võrdset allkirja nimetatakse Eestis digiallkirjaks. Riigid võivad kasutada ka madalama turvatasemega e-allkirju. Madalama turvatasemega e-allkirju võib aktsepteerida, kuid see ei ole kohustuslik.  Hetkel puudub DigiDoc kliendis veel võimalus madalate turvatasemete eristamiseks.

Nüüd, kus riigi- ja omavalitsusasutustele on allkirjade tunnustamine kohustuslik, on ka erasektoril soovitatav digitaalallkirju käitlevaid infosüsteeme uuendada. Ainult nii saab garanteerida, et siin .asice-vormingus antud allkiri verifitseerub ka teiste riikide lahendustes ning vastupidi.

Eraisikutel peaks arvutis olema uusim DigiDoc klienditarkvara koos operatsioonisüsteemiga, mis seda toetab. Selle kooslusega on võimalik üleeuroopaliselt kehtivat .asice-vormingus e-allkirja turvaliselt nii anda kui ka lugeda.

5 fakti, mida võiksid alates 1. juulist teada elektroonilise allkirjastamise kohta

Alates 1. juulist jõustuvad Euroopa Liidus elektroonilise allkirjastamisega seoses uuendused, mis lihtsustavad e-allkirja abil liikmesriikide kodanike ja organisatsioonide vahel lepingute ja kokkulepete sõlmimist.

Viis olulisemat fakti, mida digiallkirja (ning laiemalt e-allkirja) kasutajad võiksid teada:

  1. Alates 1. juulist on kõigil Euroopa Liidu riigi- ja omavalitsusasutustel kohustus aktsepteerida EL riikide kodanike e-allkirju, mis on samaväärsed riigisiseselt kasutatavate e-allkirjadega.
  2. Et eraisik saaks Euroopas aktsepteeritavat elektroonilist allkirja anda või talle mõnest teisest EL liikmesriigist saabunud dokumendi e-allkirja kehtivust kontrollida, peab arvutis olema nüüdisaegne operatsioonisüsteem ning uusim DigiDoc klienditarkvara.
  3. DigiDoc klienditarkvaras saab anda nii siseriiklikke BDOC- kui ka Euroopas tunnustatud ASiC-E-vormingus digiallkirju. Tagamaks dokumendi digiallkirja kehtivust ka teistes liikmesriikides, tuleb digiallkirja lisamisel valida .bdoc-vormingu asemel .asice. Selliselt antud allkiri on Euroopa Liidus võrdne omakäeliselt antud allkirjaga.
  4. Elektrooniliselt allkirjastatud dokumendi avamisel kontrollib DigiDoc klienditarkvara, kas allkirjastamiseks kasutatud sertifikaadi on välja andnud usaldatud asutus. Seejärel annab tarkvara teada, kas allkiri on Eesti mõistes kehtiv või kehtetu, teisisõnu: kas e-allkiri on õiguslikult võrdne omakäelise allkirjaga.
  5. Erasektor otsustab ise, kas ja millise turvalisuse tasemega e-allkirju aktsepteerida.

Loe lisaks siit.

Osale arutelus

  • www.ria.ee

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine