Riigiasutustel tuleb nüüdsest tunnustada teiste EL riikide e-allkirju

Vastavalt Euroopa Liidu määrusele peavad alates 1.juulist Euroopa Liidu riikide e-allkirju tunnustama kõik Eesti riigi- ja omavalitsusasutused ning need eraettevõtted, kes osutavad avalikku teenust.

Sarnaselt peavad Eesti kodanike antud digiallkirju aktsepteerima ka teiste EL liikmesriikide avaliku sektori asutused.

Eestis saab alates käesoleva aasta veebruarist ID-tarkvaraga anda lisaks siseriiklikult kasutatavatele .bdoc-allkirjadele ka Euroopa Liidus tunnustatud .asice-vormingus digiallkirju.

ELis kehtiva elektroonilise allkirja avamiseks ja kontrollimiseks tuleks laadida lehelt installer.id.ee ID-tarkvara. Elektrooniliselt allkirjastatud dokumendi avamisel kontrollib DigiDoc tarkvara, kas allkirjastamiseks kasutatud sertifikaadi on välja andnud usaldatud asutus. Seejärel annab tarkvara teada, kas allkiri on Eesti mõistes kehtiv või kehtetu, teisisõnu: kas e-allkiri on võrdne omakäelise allkirjaga.

Elektrooniliselt allkirjastatud dokumendid võivad esineda erinevates failivormingutes. Euroopas on hetkel kõige levinum e-allkirjastatud dokumendivorming PDF ning allkirjavorming laiendiga .asice. PDF-vormingus faili e-allkirja kontrollimiseks tuleb kasutajal avada fail DigiDoc kliendiga.

Euroopas kasutatakse terminit e-allkiri ning need jaotuvad nelja turvatasemesse. Neist kõrgeimat, omakäelisega võrdset allkirja nimetatakse Eestis digiallkirjaks. Riigid võivad kasutada ka madalama turvatasemega e-allkirju. Madalama turvatasemega e-allkirju võib aktsepteerida, kuid see ei ole kohustuslik.  Hetkel puudub DigiDoc kliendis veel võimalus madalate turvatasemete eristamiseks.

Nüüd, kus riigi- ja omavalitsusasutustele on allkirjade tunnustamine kohustuslik, on ka erasektoril soovitatav digitaalallkirju käitlevaid infosüsteeme uuendada. Ainult nii saab garanteerida, et siin .asice-vormingus antud allkiri verifitseerub ka teiste riikide lahendustes ning vastupidi.

Eraisikutel peaks arvutis olema uusim DigiDoc klienditarkvara koos operatsioonisüsteemiga, mis seda toetab. Selle kooslusega on võimalik üleeuroopaliselt kehtivat .asice-vormingus e-allkirja turvaliselt nii anda kui ka lugeda.

5 fakti, mida võiksid alates 1. juulist teada elektroonilise allkirjastamise kohta

Alates 1. juulist jõustuvad Euroopa Liidus elektroonilise allkirjastamisega seoses uuendused, mis lihtsustavad e-allkirja abil liikmesriikide kodanike ja organisatsioonide vahel lepingute ja kokkulepete sõlmimist.

Viis olulisemat fakti, mida digiallkirja (ning laiemalt e-allkirja) kasutajad võiksid teada:

  1. Alates 1. juulist on kõigil Euroopa Liidu riigi- ja omavalitsusasutustel kohustus aktsepteerida EL riikide kodanike e-allkirju, mis on samaväärsed riigisiseselt kasutatavate e-allkirjadega.
  2. Et eraisik saaks Euroopas aktsepteeritavat elektroonilist allkirja anda või talle mõnest teisest EL liikmesriigist saabunud dokumendi e-allkirja kehtivust kontrollida, peab arvutis olema nüüdisaegne operatsioonisüsteem ning uusim DigiDoc klienditarkvara.
  3. DigiDoc klienditarkvaras saab anda nii siseriiklikke BDOC- kui ka Euroopas tunnustatud ASiC-E-vormingus digiallkirju. Tagamaks dokumendi digiallkirja kehtivust ka teistes liikmesriikides, tuleb digiallkirja lisamisel valida .bdoc-vormingu asemel .asice. Selliselt antud allkiri on Euroopa Liidus võrdne omakäeliselt antud allkirjaga.
  4. Elektrooniliselt allkirjastatud dokumendi avamisel kontrollib DigiDoc klienditarkvara, kas allkirjastamiseks kasutatud sertifikaadi on välja andnud usaldatud asutus. Seejärel annab tarkvara teada, kas allkiri on Eesti mõistes kehtiv või kehtetu, teisisõnu: kas e-allkiri on õiguslikult võrdne omakäelise allkirjaga.
  5. Erasektor otsustab ise, kas ja millise turvalisuse tasemega e-allkirju aktsepteerida.

Loe lisaks siit.

Osale arutelus

  • www.ria.ee

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Värske ja erakordselt särav koht stiilseks firmapeoks – Olympic Casino Olümpia

Smokingus härrad, õhtukleitides daamid, bigbänd, kabaree, särisev pinge Black Jacki lauas ja erutav kõlin automaadisaalis – ei, see pole James Bondi uue filmi treiler, vaid firmaüritus Tallinna kõige põnevamas peokohas, Olympic Casino Olümpias.

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara