9 soovitust turvalise ärireisi korraldamiseks

Ärireisile minnes soovitakse keskenduda eesootavatele tööülesannetele ning on väga oluline, et reisiasjad oleksid korraldatud läbimõeldult. Estraveli pressiesindaja Janika Ritson tuletab meelde turvalise ärireisi korraldamise reeglid.

Reisimisega seotud ootamatusi ja tõrkeid täielikult välistada ei ole võimalik, kuid käesolevast peatükist leiate nõuanded, millest kinni pidades saad teha kõik endast oleneva selleks, et tööreis sujuks turvaliselt ka juhul, kui kõik ei lähe plaanipäraselt.

1. Info sihtkoha turvalisuse kohta

Reisile mineja peaks enne väljasõitu sihtkoha osas võimalikult täpset informatsiooni omama. Kõige täpsem pidevalt uuendatud riikide info kohta on kirjas Välisministeeriumi kodulehel ja mobiilirakenduses Reisi Targalt.

Kui reisi ohupiirkonda ei ole võimalik ära jätta, tuleb järgida Väisministeeriumi soovitusi, sh vältida ohtlikke alasid, hoida eemale rahvakogunemistest ja rahvarohketest piirkondadest, võimalusel mitte kasutada ühistransporti ning kindlasti ei tohiks rahvakogunemisi pildistada ega filmida.

2. Piletite ja majutuse broneerimine

Ärireisi partneriks tasub valida usaldusväärne reisibüroo, kes oleks suuteline vajaduse korral 24/7 aitama. Piletite ja majutuse broneerimisel võta pakkumisi võrredes arvesse tühistamistingimusi, et reisija oleks kaitstud ka juhul, kui tekib reisitõrkeid. Uuri, kas pileteid ja majutust saab vajadusel muuta või tühistada ning millised on tühistamistingimused. Küsi nõu oma reisikonsultandilt.

3. Reisidokumentide kehtivus 

Kontrolli passi ja ID-kaardi kehtivust. Mõned riigid nõuavad, et pärast riigist väljumist peab pass kehtima veel 6 kuud, mõnes riigis on nõutud kehtivusperiood lühem. Täpsema info saad reisikonsultandilt või Välisministeeriumi kodulehelt “Reisiinfo riigiti”.

4. Viisatingmused

Viisa vajalikkust saab kontrollida Välisministeeriumi kodulehelt ja Estraveli kodulehelt, kus uuendatakse infot jooksvalt. Kui reisi sihtpunkti jõudmine eeldab ümberistumist, siis uuri ka transiitriigi viisatingimusi, et selgitada välja, kas ümberistumiseks on viisa vajalik. Keerukamate marsruutide puhul suhtle viisateemal kindlasti Estraveli reisikonsultandiga - neil on viisadega põhjalik kogemus ja nii pole karta, et oluline info kahe silma vahele jääks.

5. Registreeri reis Välisministeeriumi kodulehel

Välisriigis viibimise registreerimise eesmärgiks on Eesti kodanikule konsulaarabi tagamine, kui selleks peaks reisi jooksul vajadus tekkima. Enda või kolleegi reisi sihtkoha, toimumise aja ning kohapealsed kontaktid saad kirja panna Välisministeeriumi kodulehel või Reisi Targalt mobiilirakenduses.

Välisriigis viibimise registreerimine on kindlasti soovitatav, kui reisitakse riiki, kus Eestil puudub välisesindus. Registreerimisel esitatud teavet kasutatakse juhtudel, mil piirkonnas on tekkinud kriisiolukord või kui reisijaga on juhtunud õnnetus.

6. Euroopa ravikindlustuskaart

Euroopa riikides reisides tasub kaasas kanda Euroopa ravikindlustuskaarti, mis katab vältimatu esmaabi. Euroopa ravikindlustuskaardi saab vormistada kodanikuportaalis eesti.ee. Tuleb arvestada, et see kehtib vaid riiklikes raviasutustes ja ka seal võivad mitmed tasud (visiiditasu, transport, haigla voodipäeva tasu jm) jääda inimese enda kanda. Mitmes Euroopa riigis domineeriva erameditsiini puhul ei pruugi ravikindlustuskaardist kasu olla, seega on eraldi reisikindlustuse ostmine väga soovitatav.

7. Reisikindlustus

Reisikindlustust vormistades tuleb sihtkohast ja reisi pikkusest sõltuvalt arvestada mitmete komponentidega. Sagedastel reisijatel on mõttekas vormistada aastane korduvreisikindlustus, mille puhul tuleb kontrollida piisavate kaitsete olemasolu. Küsige soovitusi konkreetse sihtkoha ja reisi jaoks  oma reisikonsultandi käest.

Kindlasti oleks soovitatav vormistada meditsiinikindlustus. Ainult meditsiiniabi kindlustuse hinnad ei ole kuigi kallid ja välismaal haigestumise või õnnetusjuhtumisse sattumise risk ion kindlasti mõistlik maandada.

Täiendavalt on kindlasti oluline reisitõrkekindlustus. Reisitõrkekindlustus katab kahju, kui ennast või lähedast tabanud haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu tuleb reis ära jätta. Samuti  käivad reisitõrke alla olukorrad, kus regulaartranspordi hilinemise või graafikumuutuste tõttu tuleb teha reisi jätkamiseks täiendavaid kulutusi (nt uued piletid, majutus). Reisitõrke suurust valides tuleb arvestada, et vahetult enne reisi ostetud uued piletid võivad olla kallimad varem broneeritud piletitest.

Kaaluda tasub ka pagasi kindlustustamist. Pagasikindlustus kehtib kogu reisi vältel ehk ka väljaspool lennufirma vastutusalasid, sh hotellis, ühistranspordis jm. Ärireisijatel on enamasti kaasas sülearvuti, pagasikindlustuse summat valides peaks arvestama ka tehnika maksumusega.

Lääne-Euroopa lennufirmadega reisides võiks lisaks kaaluda ka streikide ja pankrottide vastase lisakindlustuse vormistamist, kuna Euroopas on lendude ärajäämine streikidest tulenavalt üsna tavapärane.

Kui reisija kasutab panga pakutavat reisikindlustust, siis tuleb välja selgitada, kas pakutavad kindlustuskaitsed on piisavad ning millised on kindlustuse kehtimiseks vajalikud tingimused.  Näiteks võidakse nõuda reisikulude osalist tasumist krediit- või deebetkaardiga, millega kindlustusepakkumine seotud on. Samuti tuleb jälgida kindlustuslepingus välja toodud tingimusi, näiteks seda, kui pikka aega nõutakse lendude vahele jätmiseks kahe eraldi pileti puhul. Standardina peaks vastav aeg Euroopas olema vähemalt 2 tundi, aga mõni kindlustus võib nõuda ka nelja tundi. Kui sobivad lennud on graafikus näiteks 3,5-tunnise vahega, võib see erisus muutuda ülimalt oluliseks.

Kui reisil kasutatakse rendiautot, tuleks autorendiga koos vormistada liiklus- ning kohalik Kasko-kindlustus.

8. Vaktsineerimine

Kui reisi sihtkohaks on eksootiline riik, uuri järele, millised tervisekahjustusi ennetavad tegevused oleks soovitav enne reisi teostada. Vaktsiin.ee kodulehelt leiab riikide kaupa nimekirja, millised vaktsiinid oleksid sinna reisides vajalikud. Mõned riigid võivad nõuda vaktsineerimistunnistuse olemasolu piiri ületamisel.

9. Isikuttõendava dokumendi kaotus 

Kui pass või ID-kaart välisriigis olles ära kaob või varastatakse, väljastab konsul tagasipöördumistunnistuse, mis kehtib ainult Eestisse tagasi reisimiseks. Tagasipöördumise loa saab taotleda Eesti välisesindusest, lisainfot saab telefonil +372 637 7440. 

Teavitades passi kadumisest või vargusest politseid, kontrolli, kas riigist lahkumiseks on vajalik saada väljasõiduviisa, registreeruda immigratsiooniasutuses või läbida muid protseduure. Täiendavate toimingute tegemiseks võib kuluda lisaaega, seega ei tohi väljasõiduviisa või -loa taotlemist jätta vahetult riigist lahkumise hetkele.

Tagasipöördumise loa väljastamine võib võtta aega 3 kuni 15 päeva. Tagasipöördumistunnistuse saamiseks on vaja esitada vastav taotlusankeet ning 2 dokumendifotot suuruses 40 mm x 50 mm.

Autor: Janika Ritson, Estraveli pressiesindaja

Reisikorraldusest ja teistest teemadest loe veel Juhiabi käsiraamatust.

Reisimise kohta loe lisaks: VälisministeeriumiTarbijakaitseameti, Euroopa Liidu veebisaitidelt.

Osale arutelus

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Käsi­raamatud

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine