Kuidas rääkida oma lugu ehk viis soovitust töövestluseks

Marek Mühlberg, Tallinna Ülikooli ettevõtluspartnerluse koordinaator
Marek Mühlberg, Tallinna Ülikooli ettevõtluspartnerluse koordinaator

Inimesed on erinevad. Mis tundub ühele ületamatu takistusena, võib olla teisele justkui lapsemäng. Nii on ka enese ja oma ideede esitlemise oskusega. Üks levinumaid viise oma idee esitlemiseks on nn liftikõne ja õnneks on see lihtsasti õpitav. Piisab julgest pealehakkamisest, headest näpunäidetest ja harjutamisest.

Liftikõne (inglise keeles pitching) all peetakse tavaliselt silmas piiratud aja jooksul oma idee tutvustamist inimestele, kes sind ei tunne. Aga mitte alati, sest tegelikult peame me omamoodi liftikõnesid iga päev. Olgu kuulajaks tulevane tööandja, kellele soovid end “maha müüa” või lihtsalt sõber, keda soovid veenda õhtul kinno tulema. Oluline on, et räägitu oleks piisavalt paeluv, et tekitada kuulajas huvi ja soovi vestlust jätkata. Sulle on antud võimalus teha kuulajatest enda poolehoidjad, meeskonnaliikmed või lausa investorid. Hea uudis on see, et suur osa sellest poolehoiu võitmisest on enda teha ning liftikõne formaati ja võimalusi saab kenasti kasutada ka tööintervjuul.

Liftikõnede ajalugu ulatub 1990-ndatesse aastatesse. Ajakirja Vanity Fair toimetaja Michael Caruso avastas, et tal on äärmiselt raske pääseda oma ülemuse jutule. Ainus võimalus uute ideede esitlemiseks, oli loetud minutite vältel asutuse liftis. Sellest tulenevalt vormistas Michael oma ideed lühidalt ja konkreetselt. Michaeli elukaaslane tavatses pärast tööpäeva kodus uurida, kuidas mehe “liftikõned” läksid. Sellest pärineb ka täna kasutuses olev termin. Tüüpiline liftikõne on 1-3 minutit, sõltuvalt liftikõne eesmärgist.

Viis sammu eduka liftikõneni

Liftikõne peab olema umbes täpselt nii kiire ja konkreetne, et saaksid olulise info ära rääkida vaid liftisõidu jooksul. See on võimalik vaid siis, kui oled eelnevalt läbi mõelnud teemad ja küsimused, millele tähelepanu pöörata. Täpselt sama kehtib ka tööintervjuude puhul. Alljärgnevalt on toodud mõned näpunäiteid, mille abil tööintervjuudel natukene edukam olla.

1) Miks just sina? Mõtle, kuidas anda tööandjale 30 sekundi jooksul ülevaade endast ja sellest, miks just sina oled parim kandidaat? Too kindlasti välja, millised on sinu tugevad küljed just selle ametikohta jaoks. Kas on midagi sellist, mida sina saad pakkuda, kuid teised mitte? Kas oled kõnealuse valdkonna vastu aastaid huvi tundnud, koolitusi läbinud, erialase hariduse omandanud, suuri projekte juhtinud või aastaid sarnast tööd teinud? Mainitu kirjeldab sinu varasemat kogemust tööandja valdkonna probleemide lahendamise.

Ühtlasi pea meeles, et paberile pandud loetelu oskustest ei anna tööandjale vajalikku infot, parem kirjelda, kuidas oled need oskused saanud. Ühtlasi pea meeles, et ajavaru enda ja oma tugevuste tutvustamiseks võib iga tööintervjuu puhul erineda. Mõtle läbi, mis infot tahad alati edasi anda ja kuidas seda rohkema ajavaru puhul täiendada võiks.

2) Räägi oma lugu. Kui tööintervjuu küsimused seda võimaldavad, siis räägi kuulajatele “oma lugu” - selgita, mis on motiveerinud sind just seda tööd ja valdkonda valima. Esimesel kohtumisel ei tunne sind keegi, mis tähendab, et kuulajatele tuleb anda põhjus sinu vastu huvi tundmiseks. Kõige lihtsamini saab seda teha läbi emotsioonide, seejärel võib kuulajatele esitleda fakte ja numbreid.

Emotsioone tekitavad lood, millega ka teised oskavad suhestuda. Püüa rääkida mõni lugu või probleem, mis sind tööandja valdkonnani on juhatanud (nt automehaanik, kes on aastaid ehitanud oma unistuste autot tükk tüki haaval või arvutispetsialist, kes aastaid pere ja sõprade arvutite parandamisega taskuraha teeninud). Püüa kirjeldada ka seda, mis sind valdkonna juures köidab, milliseid probleeme tahad lahendada või milliseid ülesandeid täita. Püüa räägitavat juttu ühtlustada tööandja pakutava töö ülesannete kirjeldusega.

3) Enesekindlus on otsus. Enesekindlus ei tule kõigi jaoks kergelt, sageli kulub inimestel aastaid, et leida endas vajalik tugevus. Küll aga võib proovida “lihtsalt otsustada olla enesekindel” ning hakata vastavalt käituma. Inglise keeles on tuntud väljend “fake it until you make it” (teeskle, kuni selle saavutad) ning tõsi ta on, kuulajad ei saa aru, mis toimub sinu sees, nad näevad lihtsalt enesekindlat inimest ning suhtuvad sinusse vastavalt. See nõuanne ei pruugi kõigile sobida, kuid on palju neid, kes seda tulihingeliselt kaitsevad.

4) Keskendu kuulajatele. Tööandjat huvitab ennekõike see, kuidas ta oma (klientide) probleemidele lahenduse leiab ja mis kasu tal kandideerijast on. Nendele küsimustele vastuse saamiseks, viiakse tööandja poolt läbi vestlused erinevate huvilistega. Mida paremini mõistab kandideerija tööandja probleeme ja võimalikke lahendusi, seda suurem on tööandja huvi tema vastu.

Liftikõnes keskendutakse sellele, mis probleemi esineja oma idee ja meeskonna abil lahendada püüab, kellel see probleem on ning milline on pakutav lahendus. Tööintervjuu puhul aga oleks paslik end kurssi viia tööandja tegevusvaldkonnaga (sh levinumad probleemid ja lahendused), päevakajaliste tegemistega (nt suuremad projektid ja viimane meediakajastus) ja kliendiprofiiliga (st kelle probleeme tööandja oma teenuse või tootega lahendab). 

Selline tausta tundmine näitab, et oled oma kodutöö ära teinud, tunned valdkonda ja võtad pakkumist tõsiselt. Täiendavaid punkte annab tööandja konkurentide ja valdkondlike trendide tundmine maailmas.

5) Hea ettevalmistus on pool võitu. Selleks, et enda ja oma ideede esitlemine tööintervjuul hästi õnnestuks, võiks räägitava teksti (nt 30 sekundilise iseenda lühitutvususe) kõigepealt paberile kanda. Kas kogu vajalik info sai kirja või peaks hoopis midagi ära kustutama? Täiendavalt võiks teksti kõva häälega endale ette kanda, nii muutub kõne loomulikumaks ja sisu selgemaks. Kui tekst on suupärane ning oled esitlusformaadiga harjunud, on ka iga järgnev tööintervjuu selle võrra lihtsam. Olgugi, et iga tööintervjuu on võimalus harjutamiseks, võiks harjutada end ja oma tugevusi tutvustama ka vabal ajal, erinevatel sündmustel ja kus iganes see võimalus avaneb. Iga selline esitlus tähendab ka tagasisidet ning võimalust oma liftikõnet lihvida.

Loo autor on Marek Mühlberg, Tallinna Ülikooli ettevõtluspartnerluse koordinaator.

Artikkel on koostatud programmi Samsung Digi Pass raames. 

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

V nagu vesi ja vaba aeg

V on veemõnude ja vaba aja veetmise element, mis märgib kõike võrratut ja vajalikku. Hotellist, spaast, restoranist, kohvikust ja konverentsikeskusest koosnev kompleks on koht, kus unustad kõik üleliigse ja pühendud vaevata kõigele, mis elus tegelikult oluline on. Hea tervis. Head inimesed. Hea tuju.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine