Millised on Eesti töötajate kogemused töökoharomansiga?

Romantilise loomuga suhted töökohal on ka Eesti organisatsioonides sage nähtus ning need avaldavad mõju organisatsiooni kommunikatsioonile, tööviljakusele, töötajate omavahelistele suhetele ning sageli ka kogu organisatsioonile tervikuna.

Eesti keeles avaldatud artiklites on romantilised töösuhted olnud pigem leige teema. Küll aga on märgata hoiakute muutusi. Kui veel kümme aastat tagasi kirjutati, et romantiline suhe oma töökaaslasega on taunitav ning neid peaks iga hinna eest vältima, siis nüüd on see asendunud praktiliste näpunäidete jagamisega, kuidas suhe tööpostil toimima panna. Romantilised suhted töökohal on meie organisatsioonide liikmete hinnangul sage ja paratamatu nähtus. Tööotsinguportaal CV Keskus tegi lühikese küsitluse, mille tulemusel selgus, et ligi 63 protsenti töötajatest on kontoriromantikat märganud. Eks igasugused lähedased suhted on kerged tekkima, kui inimesed veedavad palju aega koos ning organisatsioonid on romantika tekkeks hea kasvulava.

Kasutades kahe Ameerika Ühendriikide kommunikatsiooniuurija Sean Horani ja Rebecca Chory definitsiooni, on töökoharomanss suhe kahe sama organisatsiooni liikme vahel, kus on seksuaalne tõmme, vastastikune lembus on ilmne ning mõlemad suhte pooled tunnevad, et see suhe on midagi enamat kui professionaalne ja platooniline. Oma bakalaureusetöö koostamisel intervjueerisin kuut inimest, kelle arvates ongi romantiliste organisatsioonisiseste suhete defineerimisel väga oluline komponent see, et mõlemad pooled selgelt tajuvad, et tegu on millegi romantilisega. Niisugused suhted on intervjueeritavate arvates üsna paratamatu nähtus, sest romantikat peab elus olema ja seda reguleerida või keelata pole võimalik.

Ülemuse ja alluva suhet tajutakse negatiivsemana

Hierarhilisi suhteid ehk suhet ülemuse ja alluva vahel tajutakse negatiivsemana. Hierarhilised suhted toovad sageli kaasa favoritismi (ülemus soosib enda partnerist alluvat), tööviljakuse vähenemist, klatši, informatsiooniga manipuleerimist, samuti võib kommunikatsiooni teekond organisatsioonis ümber kujuneda. Romantilised suhted võivad olla ohuks organisatsiooni efektiivsusele ja töö kiirusele. Üks intervjueeritavatest kirjeldas, kuidas romantilise suhte tagajärjel lagunes kogu ettevõte. Organisatsioonisiseste romantiliste suhetega võib kaasneda kollektiivi pahameel, küünilisus ja vaenulikkus. Pidev eraeluliste probleemide lahkamine töökohal tekitas kollektiivis ebamugavust ning selle tulemusena võib kollektiiv tekkinud paari suhtlusringkonnast välja tõugata. Lisaks toodi ühe võimaliku negatiivse tulemina välja, et suhete halvenedes võivad romansi osalised teineteisele tahtlikult probleeme tekitada või tööd saboteerida.

Senised uuringud on näidanud, et kollektiiv usaldab vähem inimesi, kes on ülemusega suhtes. Lisaks selgus, et sugu ja töötaja staatus mõjutasid kollektiivi tajutud usaldusväärsust ainult naiste puhul ning olenevalt partneri staatusest nähti neid vähem usaldusväärsetena. Uuringu käigus tuli esile, et olenemata naise ametist, olgu ta ülemus või alluv, kirjeldati neid ikkagi pigem negatiivse konnotatsiooniga sõnadega. Samas meeste puhul toodi välja, et nende tööviljakus ei kahanenud ning juhtimisstiil jäi pigem samaks. Töökaaslasega suhtes olnud meeste puhul kirjeldati sageli, et nende tunded on siirad, samas kui naiste puhul oletati soovi saada tööalaseid eeliseid.

Naiste tegevust kirjeldatakse enam

Veel on huvitav märkida, et kõik intervjueeritavad kirjeldasid suhtes olnud naisi ja nende tegevust rohkem. Isegi kui suhe ei mõjunud organisatsioonile negatiivselt, kirjeldasid intervjueeritavad täpsemalt, kuidas naispool soovib oma partneriga rohkem koos olla või kuidas töökoormus nende tegevuse või tegevusetuse tagajärjel tuleb ümber organiseerida. Siinkohal tekib kahtlemata küsimus, millest see võiks olla tingitud? See, kas töökorraldusest (naistega töötati lähedalt koos) või meie ühiskonna arusaamadest, võiks kindlasti ainest pakkuda edasisteks uuringuteks. 

Lateraalseid suhteid ehk suhteid sama astme töötajate vahel, kus üks pooltest pole teise otsene ülemus, nähakse pigem positiivsena. Lateraalsete suhete mõjudena toodi välja, et motivatsioon kollektiivis kasvas, paranes töösooritus ning organisatsioonisisene kommunikatsioon elavnes. Töötajaid, kes on lateraalses suhtes, tajutakse usaldusväärse ja heatahtlikuna. Samas ka lateraalsete suhete puhul võib tööjaotuse koordineerimine olla keerulisem ning tuua ülejäänud kollektiivile lisakohustusi. Romantilisel suhtel võib olla positiivne tulem ka kollektiivis. Kontoriromanss võib suurendada kaastöötajate moraali, produktiivsust, innustada innovatsiooni ja loovust, parandada kollektiivi koostööd ja vähendada pingeid.

Suhte tekkimist tööl ei soosita

Ükski intervjueeritav ei soosinud tööalaste romantiliste suhete teket. Küll on ka nende arvates tegemist üsna paratamatu sotsiaalse fenomeniga. Samuti kirjeldati, et suhte pooled peaksid ise alati läbi mõtlema, mis saab juhul, kui suhe puruneb. See võib tekitada ebamugavust kogu kollektiivis ning rikkuda ära üldise tööõhkkonna. Siinkohal sooviti, et suhte pooled nii-öelda lepiks kodus kokku, kuidas eri olukordades käituda. Töö ja eraelu lahushoidmine on väga tähtis. Suhetes, kus võimuvahekord on tasakaalus ning mõlemad pooled on võrdselt pühendunud nii oma organisatsioonilisele kui ka eraelulisele rollile, on väga ebatõenäoline, et see mõjutab töökollektiivi sooritust. 

Huvitaval kombel ei kardetud romantilistest suhetest näiteks seksuaalse ahistamise süüdistusi nagu lääne kultuuris, samas toodi välja hoopis elulisemaid muresid, näiteks ühe poole dekreeti minekut. Ühelt poolt võib selle põhjuseks olla ühiskondade erinevus, teisalt võiks esile tõsta ka kohtupraktikate erinevuse. Ameerika Ühendriikides saab töökohal tekkiva seksuaalse ahistamise eest vastutusele võtta ka tööandja, samas Eesti kohtupraktikas seda ilmselt samamoodi ei käsitletaks. Intervjueeritavad arvasid samuti, et tegelikult ei ole tööandjal niisuguste juhtumite puhul mingit rolli. Olukorras, kus me teame, et nii seksuaalset ahistamist kui ka romantilisi suhteid tuleb organisatsioonides ette, on huvitav küsida, miks pole veel nende kahe fenomeni vahel seost märgatud?

Teooria rõhutab, et püüd romantilisi suhteid piirata tekitab vastuolu seadusandluse, tööalaste käitumiskoodeksite ning inimese eraelu puutumatuse ja privaatsuse vahel. Intervjueeritavad olid samuti arvamusel, et selliseid suhteid ei saa ettekirjutustega piirata. Küll aga oodati sekkumist juhul, kui neil romantilistel suhetel on kollektiivile või organisatsioonile mingi negatiivne mõju. Ilmselt võiks ka siin kehtida tõdemus, et kui eraelu hakkab tööd otseselt segama, võib näiteks tööandja sekkuda. Isiklikult leian, et juhul kui privaat- ja töösfäär kattuvad, on kollektiivil ja tööandjal õigus oma arvamust avaldada.

Veel ühe olulise aspektina nimetati, et flirtimist ja komplimentide tegemist esineb organisatsioonides üsna sageli. Mehed on seejuures altimad lühiajalistele suhetele ning nende alustatud flirtimises ei nähta midagi halba. Mõne intervjueeritava arvates on komplimendid oma meesülemuselt justkui tööpäeva lahutamatu osa. Mehed suhtuvad romantilise või seksuaalse loomuga käitumisse palju vabamalt kui naised. Naised on romantilisi suhteid luues ka ettevaatlikumad. 

Romantilisi suhteid otseselt keelata ei ole otstarbekas, küll aga tuleks niisuguste suhete tekkimisel nendega tegeleda. Ka oma kogemusest lähtudes leian, et isegi suhte arenemisel sõltub selle edu või ebaedu siiski osalistest. Nagu kirjeldasid ka intervjueeritavad, peaks eraelu olema tööst lahus ning selles tuleks juba eelnevalt n-ö kodus kokku leppida. Kuigi see võib tunduda otstarbetu, võiks isegi ära otsustada, kes näiteks töölt lahkub, kui suhe puruneb. Samuti ei ole soovitatav oma suhet varjata. Muidugi on vaieldav, kas osalised peaksid oma romansi avalikustama. Siinkohal ei pea suhet avalikustama suurejooneliselt või kõigile korraga, küll aga ei tohiks seda eitada ? inimesed mõistavad ausust paremini. 

Organisatsioonide juhid peaksid niisugustele olukordadele lähenema juhtumipõhiselt. Mitte kõik romantiliste suhete tulemid ei ole negatiivsed, võimalikke kasusid tuleb osata oskuslikult juhtida. Ka intervjueeritavad tõid välja, et organisatsioon saab võimalikku kasu näiteks kommunikatsiooni elavnemise arvelt või suureneb töötaja motivatsioon või seotus organisatsiooniga. Sageli keskenduvad organisatsioonid romantilisi suhteid reguleerides eelkõige legaalsete riskide vähendamisele, unustades seejuures suhete kasud. Intervjuudest nähtus, et Eesti organisatsioonid ei karda õiguslikke probleeme, seega saab keskenduda kasude juhtimisele.

Loo autor on Õnne Allaje, kommunikatsioonispetsialist ja ajakirja "Kaja" kaasautor.

Lugu ilmus ajakirja "Kaja" augustinumbris.

 

Osale arutelus

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

V nagu vesi ja vaba aeg

V on veemõnude ja vaba aja veetmise element, mis märgib kõike võrratut ja vajalikku. Hotellist, spaast, restoranist, kohvikust ja konverentsikeskusest koosnev kompleks on koht, kus unustad kõik üleliigse ja pühendud vaevata kõigele, mis elus tegelikult oluline on. Hea tervis. Head inimesed. Hea tuju.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Käsi­raamatud

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine