Sügisel mine omadega rappa!

Räätsade abil saab rabas liikuda ka seal, kus laudteed pole.
Räätsade abil saab rabas liikuda ka seal, kus laudteed pole.

Sügisilu kaleidoskoopi näeb kõige ehedamalt just rabamatkal.

Sügisilu kaleidoskoopi näeb kõige ehedamalt just rabamatkal. RMK on paljudesse Eesti rabadesse rajanud laudteesid ja vaatlustorne, kus seda ilu ja loodusvaikust mugavalt ja (peaaegu) kuiva jalaga nautida saab. Alustuseks või ajanappuses on selline ette valmistatud rada kindlasti väga hea variant, kuid teinekord tahaks midagi enamat. Loodusrajad, eriti need, mis on suurte linnade läheduses, on lihtsalt nii populaarseks saanud, et ilusa ilmaga nädalavahetustel on RMK metsaparklad autosid täis ja laudteel ei mahu loodushuvilised üksteisest mööda.

Lahenduseks ongi astuda oma rada. Selleks, et seda rada oleks lihtsam käia, ongi välja mõeldud toredad abivahendid – räätsad. Räätsadega kannatab suurepäraselt kõndida seal, kus muidu inimene vähemalt poole sääreni pinnasesse vajub – olgu siis rabas või lumes. Lisaks käimismugavusele aitavad räätsad säästa ka õrna rabapinnast.

Räätsamatkadega alustamiseks tasub esmalt kindlasti käia mõnel grupimatkal – neid matkakorraldajaid on palju, kes räätsamatkasid pakuvad. Põhja-Eestis näiteks seiklusfirmad 360 kraadi, Reimann Retked, Pärnumaal Seikle Vabaks OÜ, lõuna pool on tugev tegija Matkajuht OÜ.

Sellistel matkadel osalemiseks pole muud vaja kui maksta osalustasu ja jõuda kokkulepitud matka alguspunkti, veepudel kaasas, matkaks sobilikud riided seljas ja jalanõud jalas. Kogenud giid õpetab räätsade kasutamist, maastiku lugemist ning juhendab grupi huvitavat marsruuti mööda läbi raba.

Räätsamatkaks sobiv riietus ei erine üldisest matkariietusest olulisel määral, kehtivad ikka tavalised üldised soovitused – riietus olgu kihiline, hingav, ilmastikule vastav. Kotis või seljas olgu ka selline riideese, mis kaitseks ootamatu hoovihma eest. Jalanõudeks on sobivad pigem matkasaapad kui tennised. Kontsaga või madala kannaosaga jalatsile ei ole võimalik räätsasid kinnitada. Teised, kergemad jalatsid ja sokipaar võiks tagavaraks kaasas olla, et matka lõpus saaks jalavarjud kuivade vastu vahetada. Paljud kannavad rabas ka kummikuid, kuid see on individuaalne, kuidas kellelgi mugavam tundub. Juhul kui esimesed räätsamatkad on tehtud ja selline laisakotka (suur lind, kes oskab, aga ei viitsi lennata) kombel ringi paterdamine sellistes kohtades, kuhu igaüks ei satu, meeldib, tasub mõelda juba ka omapäi isiklikel räätsadel ringikondamisele.

Rabamatkaks sobilik räätsapaar maksab umbes 100 eurot. Argo Mere Matkasport OÜst soovitab Eestis rabamatkamiseks isegi mitte osta kõige kallimaid räätsasid. Üldiselt on räätsade tootjad orienteeritud peamiselt sellele, et räätsadega käiakse mägedes ning neid kasutatakse nõlvadel, liustikel ja lumes. Rabas räätsadega käimine on maailma mastaabis pigem erandlik tegevus ja omane just Eestile ja veel mõnele põhjamaale.

Seega on mõtet rabas matkamiseks valida nimelt need räätsad, millel on põhja all vähem hambaid. Need ei lõhu raba pinnast. Konstruktsiooni mõttes tasub ka vaadata pigem plasti kraamiga soodsamate räätsade poole – kodumaised rabad lihtsalt ei esita räätsadele nii kõrgeid nõudmisi kui kõrgmäestik.

Praegu veel Eestis üsna levinud kummist sidemete ja väikeste põhjahammastega n-ö rabaräätsasid Argo Mere sõnul enam kahjuks ei toodetagi – rabarikkad põhjamaad olla räätsatootjatele siiski liiga väike turg, et nende jaoks eraldi mudeleid valmistada. Seega tulebki võtta odavama otsa lumeräätsad. Nende suureks plussiks on õnneks see, et nende jalgapanekuks kasutatav klambrisüsteem hoiab räätsa väga hästi jalas ega lase sel loksuma hakata.

Räätsade suurused on vastavuses kasutaja kehakaaluga. Seega tuleks matkatarvete poes müüjale oma kehakaal (ja seljakoti kaalu jagu veel lisaks ka!) ausalt ära öelda. Loodusesse seiklema ei tasu minna üksi ja eriti kehtib see räätsamatka kohta, sest rabas on väga kerge ära eksida.

 

Räätsamatk Kakerdaja rabas.
Räätsamatk Kakerdaja rabas.

Loo autor on Tanel Jaanimäe, Äripäeva kaasautor.

Lugu ilmus Äripäevas 23.09.2016.

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine