Small-talk tuleks keelata

Marika Jahilo kirjutas kunagi Best Marketingis, et eestlastel on suhtlemispuue ja small-talk’is oleme täiesti algelised. Pole ka ime, sest eesti keeles pole isegi small-talk'i kohta head tõlkevastet, mida kõik teaksid või kasutaksid – ka Google translate jääb selle tõlkega jänni. Õnneks/õnnetuseks on nüüd ka arvamusi, mis small-talk'i tähtsust vähendavad.

Small-talk on olnud au sees, sest tekitab vajaduse leida vestluspartneriga ühine sotsiaalselt aktsepteeritav teema, mis võtab suhtluspinge maha ja juhatab teed järgmise teema juurde. Aga kas saaks ka ilma hakkama? 

Üldiselt keerlevad small-talk'id selliste teemade ümber nagu (suve)puhkus, remonttööd või ilm, kuid uuringud näitavad, et sellised pealiskaudsed teemad ei aita ehitada tugevaid suhteid ega muuda kedagi ka õnnelikumaks. Aga miks siis small-talk endiselt moes on? Sest inimesed otsivad selliseid kergeid ühisnimetajaid: small-talki esimene reegel on see, et teema peab olema piisavalt neutraalne. Kuid sellised objektiivsed hallid teemad on surmigavad ega muuda sind meeldejäävaks.

Eksperiment

Et paremini mõista small-talk'i kui sotsiaalselt koordineerijat, korraldati eksperiment-õhtusöök, kuhu kutsuti teineteist mittetundvad inimesed. Uuringu läbiviija arvates keerlevad sellised peod alati kahe põhiteema ümber: kuidas pidu käima läheb ehk millal kõik kohale jõuavad ja millest räägitakse: üldjuhul ei hakka keegi koheselt võõraga kõnelema keerulistest isiklikest teemadest, vaid jutt kipub jääma pealiskaudseks, millega aga kellelegi sügavalt muljet ei avalda. 

Õhtusöögi-katsele lisati reeglid: 1) ilmu kohale õigel ajal, et eksperimendis oleksid kõik külalised võrdsed 2) small-talk pole lubatud 3) lubatud on ainult sügavamõttelised arutelud.

Vestluste alustamiseks jagas uuringu läbiviija välja teemakaardid, kus olid kirjas tähendusrikkad valdkonnad, millest omavahel rääkida. Näiteks kuidas tagada, et riigiametnikud oma tegude eest vastutaksid, kes oleks nõus loovutama neeru või kuidas hoida ära enesetappe.

Tulemused

Keset katset oli selge, et inimesed olid small-talk'i vältimise üle rõõmsad: nad tundsid end vabalt ja õnnelikult, et saavad rääkida asjadest, mis neid tõeliselt kõnetavad. Inimesed said palju lähemalt teineteisega tuttavaks ning lahvatasid ka mõned armuleegid – tundub, et sügavamõttelised arutelud lähendavad inimesi. Reeglite kehtestamine ja uute sotsiaalsete normide määramine ühtis inimeste sisemiste soovidega ja oli kokkuvõttes väga kasulik.

Eelnev järeldus ei kehti aga näiteks e-mailide puhul, kus on omaette reeglistik. E-kirju võib saata 24/7 ning inimesed vaatavad oma postkasti kogu aeg. See häirib keskendumist ja viib mõtted prioriteetidest eemale, vähendab töökiirust jne. Kui keegi kehtestaks uue reegli, et e-mailid liiguvad näiteks vaid kolm korda päevas, vähendaks see inimeste ootusi, ärevust ja tahet kogu aeg postkasti piiluda. 
 
Väike statistikarubriik:

2010. aastal Suurbritannias läbiviidud uuring näitas, et 9 inimest 10st rääkis viimase kuue tunni jooksul ilmast. Kas tead kedagi, kes oleks kurtnud liiga vähese ilmast rääkimise üle? Võib-olla vaid mõni entusiastlik sünoptik.

Mida nüüd sellest eksperimendist siis õppida oleks? Kas eestlased võiksid vabalt omasmall-talk'i mitte-oskamise üle uhked olla? Võib-olla siiski ärimaailmas veel ilma selleta hakkama ei saa. Ehkki see võib olla pealiskaudne, seisneb small-talk'i fenomen ka lühikeses ajaformaadis, mis on äriajamisel tihti määrava tähtsusega.

Kas Eestis saab ilma small-talkita äri ajada? Vastab Uptime OÜ tehnoloogiajuht Raimo Seero

“Nõustun, et võrreldes muu Euroopaga saab Eesti ärikultuuris hakkama ilma liigse viisakusvestluseta ning asja kallale jõutakse oluliselt kiiremini kui näiteks Rootsis, Šveitsis või Norras, kus Uptime samuti tegutseb.”

“Eestis on täiesti normaalne võtta telefon, helistada ja minna kohe asja juurde, ilma et peaks enne leppima kokku paar viisakusvisiiti ning arutama tuleva nädalavahetuse ilmaprognoosi ning teine osapool annab sulle ka kiirelt ja otsekoheselt vastuse, kas teil on ühisosa, kas pakkumine on neile huvitav või mitte. Kas on selle põhjuseks see, et kõik tunnevad enamvähem kõiki või põhjamaisest kultuuriruumist tulenev konkreetsus ja otsekohesus? Kui mõnes teises riigis peetakse ebaviisakaks kohe asja juurde asumist ja liigse otsekohesusega võid potentsiaalse kliendi hoopis ära hirmutada, siis isiklikult meeldib mulle Eesti konkreetsus väga.“

Artikkel avaldati portaalis konverentsid.ee.

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Pidupäev Kuulsaalis

Pane pidu veerema Kuulsaalis! Lõbus ajaveetmine ja mõnusad söögid-joogid muudavad Sinu pidupäeva kõigile meeldejäävaks!

Viljandi Pärimusmuusika Ait

Viljandi Pärimusmuusika Ait on mõnus koht, kuhu tulla kontserdile, loengusse, seminarile, konverentsile, tähtpäevi pidama ning vaadet ja õhkkonda nautima. Asume Viljandi südames, Viljandi Lossimägedes ja 360-kraadine postkaardivaade on hinna sees.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara