14. oktoober 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

5 tegevust, mis teevad sügisest muinasjutulise seikluse

Foto: Pixabay
Mulle meeldib, et elame paigas, kus aastaajad vahelduvad. Sügis toob endaga kaasa palju ilusat. Mahlased õunad, magusad ploomid, kopsakad kõrvitsad ja muud maitsvat, mida suhu pista. Eriti kauniks muutub loodus. Sageli muutume pahuraks, kui soojad ilmad lõppevad ja valgust jääb vähemaks. Kuidas aga ammutada sügisest rõõmu ja nautida seda muutlikku aastaaega täiel rinnal? Nõuandeid jagab holistika.ee autor Karis Ross.

Ärka vara

Ma armastan sügishommikuid. Mõnel varahommikul, kui kõik veel magavad, kuid päike saadab juba oma valgusekuma minu kodukanti, mässin end sooja pleedi sisse ja istun majaesisel trepile. Vaatan, kuidas udu tõuseb mänglevalt heinamaalt üles, moodustades isesuguseid kujundeid. Ämblikuvõrgud säravad hommikuti kui kõige kaunimad pärlikeed. Õhus on värskus, mis imbub sisse justkui igast keharakust. Õues on vaikus, tagasihoidlik linnulaul ja minu sees on sõnuseletamatu rahu ja rõõm. Peale mõnda minutit trepil istumist, tunnen et olen justkui värskesse ja puhtasse vette kastetud. Teen paljajalu väikese tiiru kastesel rohul ning lähen tuppa sooja teed jooma ja pere ärkamist ootama. Olen tänulik, et võtsin selle viivu iseendale ja saan ärgata pehmelt koos loodusega.

Mine metsa

Proovin sügisel võimalikult tihti metsa minna, et märgata päev-päevalt muutuvat ümbrust. Lisaks annab värske ja karge õhk roosakad põsed ja pakub sõnuseletamatut naudingut.

Ma ei heitu külmematest ilmadest. Panen selga mugavad ja soojad riided. Lähen õue, võtan vastu pilve vahelt piiluvate päikesekiirte tervituse ja liigun rahulikult metsarajale. Hingan endasse seene-männi-mustikalehtede segust õhku. Olen vaikselt ja kuulatan. Puudutan puud, rohtu, käbisid. Korjan maast tammetõru ja hoian seda pehmelt oma peos. Vihmapiisad krõbistavad tasakesi puudel. Tuul viliseb ja ma mässin salli hoolsamalt ümber kaela. Koju jõudes tunnen, et tükike minust on jälle tagasi õige koha peal.

Muuda lõunasöök elamuseks

Ühel pühapäeva hommikul teatan perele, et täna sööme lõunat teistmoodi. Läheme piknikule. Lapsed on elevil ja käivad iga veerand tunni tagant küsimas, millal see piknik juba algab. Pakin korvi maitsvad võileivad, õunad, ploomid, mureda ja magusa kõrvitsa-muskaadi-kaneeli koogi ja mõned pähklid. Termosega võtan kaasa vürtsikat teed piima ja meega. Haaran kaasa suure päevateki, mõned pleedid, tuulelohe ja palli. Pakime end mõnusalt sisse ja olemegi minekuks valmis. Nii vähe on vaja, et perele üks ilus ühine mälestus juurde tekiks. Minu hinges on rõõm ja rahu.

Avasta Eestimaad

Suvel räägivad inimesed õhinal, kuidas nad sõitsid siia ja sinna ja avastasid kauneid kohti Eestimaal. Sügis muudab paljud paigad veelgi lummavamaks. Miks mitte korraldada väike seiklus ja spontaanselt sõita mõnda avastamata paika Eestimaal. See võib olla matkarada, raba, linn, kuhu pole veel jõudnud või küla, mille nime pole varem kuulnudki. Võta aega, et rahulikult jalutada, süüa kohalikus kohvikus, vaadata ümbrust ja nautida vaikust, mida linnamelust eemaldumine pakub. Mu süda täitub rõõmuga, kui jälle üks paik Eestimaal on tuttavamaks saanud. Ampsan mahlast kuldrenetti ja mõtlen, et sügis on mõnus, eriti just meie kodumaal. Ma armastan Eestimaad.

Õpi lastelt

Kui just väljas ei mölla suur maru, on lapsed alati valmis õue tõttama. Mõnel sügispäeval kallab ladinal. Minu kaks poega, kes üldjuhul ei rahuldu sellega, et ema end diivanile kerra tõmbab ja tunde raamatut loeb, on valmis tegutsemiseks ka vihmasel päeval. Kui sajab, otsivad nad õhinal välja vihmavarjud ja kummikud. Lähevad õue ja üsna kohe on see vihmavari lihtsalt üks kaunistus käe küljes kõlkumas, sest märjaks saada on palju lõbusam. Nüüd lähevad käiku kummikud ja tuleb hüpata igasse ettejuhtuvasse porilompi. Siis tuleb ilmtingimata kükitada ja vaadata mulle, mis vihmasajust veepinnale kerkivad ja neid sõrmega torgata. Märkamatult on rüblikud saanud läbimärjaks ja joped, mis peaks olema veekindlad, paistavad üsna vettinud. Aga tuppa ei ole veel aeg tulla. Enne tuleb joosta veel mõnda aega ringiratast ja edasi tagasi, et vihm ka mööda nägu alla niriseks ja krae vahele tilguks. Ja nüüd tuppa, kuivatame ning paneme jalga villased sokid. Kerime end diivanil kerra ja puhkame. Õhtul, kui vihm järgi jääb, tuleb kindlasti minna kirjudesse sügislehtedesse sahistama, rulaga sõitma ja rattaga üks mõnus tiir kodukandis teha. Magama minnes on rampväsimus kindlaks kaaslaseks. Süda aga särab ja soojendab.

Artikli autor on Karis Ross.

Loe rohkem portaalist holistika.ee.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700