Autor: Sekretär.ee • 28. oktoober 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui hästi sa tunned oma sisemist kella?

Foto: Reuters/Scanpix
Pühapäeval keerame jälle kella talveajale. Terviseuudised.ee vahendab loo inimese keha kellassepatöökojast, kus kõik kellad tiksuvad korrapäraselt, kuid mitte tingimata ühes rütmis.

Kronobioloogia eesmärgiks on kõikide kellade sünkroonne töö, keha peenhäälestamise üheks peamiseks tööriistaks on aga uni.

Kronobioloogia on bioloogia haru, mis uurib organismi elutegevuse rütme ja kõikumist ööpäeva jooksul. Sõltuvalt kellaaegadest muutub tsükliliselt ka inimese füsioloogiline seisund, intellektuaalsed võimed ning meeleolu. Oma sisemise kella tundmine aitab elada stressivabalt ja vähendab väga paljude haiguste riski.

Esmakordselt mainiti kronobioloogiat 1729. aastal, mil Prantsuse teadlane J. J. d'Ortous de Marian märkas eksperimendi käigus taimede kalduvust avada lehed ja õite kroonlehed päeval ning sulgeda need öösel. Tõendanud, et eluslooduses eksisteerivad tsirkadiaansed rütmid, pani ta aluse tänapäeva kronobioloogiale.

Selleks et saada energiat päevaseks aktiivseks eluks, töötleb organism päeval ümber kogutud toiteaineid. Öösel seevastu organism kogub toiteaineid, taastab kudesid ja jagab rakke. Sellise rütmi järgi eralduvad paljud hormoonid - kortisool, antidiureetiline hormoon, testosteroon, insuliin, kaltsitoniin jpt.

Ööpäeva pimedal ajal toodab keha ka melatoniini. Selle toime tõttu eraldub kasvuhormoon, mis mõjutab luude ja mineraalainete, rasvade, süsivesikute ja valkude ainevahetust, kilpnäärme hormoonide metabolismi, südame ja neerude funktsioone ning organismi psühholoogilist seisundit. Samuti eraldub prolaktiin, mille toime tugevdab rakulist immuunsust, samal ajal aeglustub ainevahetus, väheneb stressihormooni kortisooli ja serotoniini kogus, pärsitakse kilpnäärme funktsiooni. Kui "aktiivseimad" süsteemid on pärsitud, saab organism puhata ning taastuda, valmistades seega keha ja vaimu ette eeloleva päeva aktiivseks tegevuseks.

Kuidas tekib uni?

Uni on täpne ja keeruline neurokirurgiliste protsesside jada, mida reguleerib peaaju. Õhtul ajavahemikul kell 21-23 suureneb kehas melatoniini kogus, mis valmistab organismi ette magamistsükliks. Eristatakse kahte unefraasi: aeglane ja REM-uni. Aeglase une faasi ajal eralduvad somatotropiin ja prolaktiin. Somatotropiin on kõige rohkem seotud kasvu reguleerimisega, aidates samas organismil haigusest või väsimusest taastuda.

Prolaktiin vastutab immuunsüsteemi tegevuse eest. Kui selle hormooni kogus on piisav, väheneb stressihormoonide kortisooli ja serotoniini kogus. REM-une faasis toimuvad protsessid tugevdavad mälu ja reguleerivad füüsilisi protsesse.

Mis meid erksaks muudab?

Kortisool ja serotoniin on nn erksushormoonid, mille kogus on suurim päevasel ajal. Kortisool vabaneb hommikul kella 6-8-paiku, valmistades organismi ette päevaseks aktiivsuseks. Samas väheneb melatoniini kogus ja unisus. Serotoniini koguse suurenemine teeb meid toimekaks. Kui und on vähe, aeglustub ainevahetus ja vabanevad hormoonid, mis suurendavad näljatunnet, eriti magusavajadust, mistõttu suureneb diabeedirisk.

Uuringutega on tuvastatud, et kui une aeglase faasi ajal magatakse vähem kui 2 tundi, aeglustub nelja ööpäeva möödudes immuunsüsteemi aktiivsus. Kui inimene magab vähem kui 4-5 tundi ööpäevas, võib mõne nädalaga tekkida häireid motoorikas ja psüühikas. Kui unetus on kestnud pikka aega, suureneb depressioonirisk umbes 35 korda.

Melatoniin - kapriisne hormoon

Võib tunduda, et organismi tsirkadiaanne rütm töötab nagu kellavärk - ühe hormooni suurenemine põhjustab teise vähenemist, vastavalt kellaajale aktiivsed hormoonid inaktiveeritakse, nende kogus väheneb ja eralduvad teised, sel ajal vajalikud hormoonid. Kuid ööpäevase rütmi peamine stimulaator melatoniin on väga ebastabiilne hormoon, mille tootmist ja vabanemist on kerge häirida. Melatoniini tootmine toimub öösel (tootmise tipphetk saabub kell 2 öösel) ja see sõltub väga tugevalt valgusest - piisab kasvõi ühest silma jõudvast valguskiirest, kui juba selle hormooni süntees katkeb.

Lisaks väheneb aja jooksul organismi võime vabastada melatoniini ja vanemas eas avaldub melatoniini puudus. Ka suure väsimuse ning sagedase ja pikaleveninud stressi tõttu, mille põhjustab suur kortisooli kogus, tekivad melatoniini tootmise häired. Nii on oht sattuda nõiaringi, kuna stressi ja väsimuse ning kortisooli suure koguse tõttu ei toodeta piisavalt melatoniini, seega inimene ei puhka välja, stressihormoonide kogus suureneb ning väsimus avaldub veelgi selgemini.

Seoses intensiivse eluetapiga, arvutitehnoloogiate ja erksa valguse kasutamisega, samuti sagedate reisidega, mille ajal vahetuvad ajavööndid, luuakse tingimused, kus melatoniini tootmine väheneb. Seetõttu tunnevad paljud inimesed väsimust, nende töövõime väheneb või suudavad nad töövõimet säilitada vaid lühikese osa päevast, tunnevad ärevust ja kalduvad sagedasti depressiooni.

Kuidas saada nõiaringist välja?

Häiritud biorütmide taastamiseks soovitatakse kronobioloogia alusel loodud tooteid, mis on loodud kronobioloogia teaduse põhjal - parandavad und, aitavad  organismil puhata ja säilitada terve päeva kestvat tööindu ning parandada vaimset võimekust.

Allikas: terviseuudised.ee

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700