Autor: Signe Sillasoo • 1. november 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Punane - vastuolude värv

Jõuliste põhivärvide kõrvutamine neutraalsete toonidega on mõjuvam, kui värve kasutada suurte ruutudena või kui mustrid on geomeetrilised.
Foto: Meeli Küttim
Küps õun ja mürgine mari – looduses on punases koos ahvatlev ja hoiatav, intensiivne pool, nii ka interjööris. Ajakiri Sisustaja avab punase värvi nüansse.

Punane - vere, ohu ja valveloleku värv – seostub terve rea tugevate tunnetega alates vihast, ärevusest ja süütundest kuni kire ja armastuseni välja. Pole üllatav, et punasel värvil on nii võimsad tähendusvarjundid. Inimesed tõlgendavad seda oma organismile mõjuvat füüsilist raputust erisuguste stiimulitena, alates erutusest ja elujõust, lõpetades hoiatuse ja ettevaatlikkusena. Stoppmärgid on kogu maailmas igati põhjendatult punast värvi, samuti hinnaalandustest teatavad plakatid.

Samas on punasesse värvi suhtumises suuri kultuurilisi erinevusi. Enamiku lääne inimeste jaoks oleks punases kleidis abiellumine liiga julge samm, Indias aga on punane traditsiooniline pruudi sari värv. Ka Hiinas peetakse punast eriti õnnetoovaks värviks ja seda kasutatakse pidulikel talitustel laialdaselt.

Iga värvi puhul on oluline valida õige toon ja kuna punane on nii silmatorkav värv, siis kehtib see tema puhul eriti.

Sarlakpunane läheneb natukene oranžile ja kinaver isegi veelgi rohkem. Karmiinpunases peitub killuke sinist. Tumepunaste hulka kuuluvad veini- ja rubiinpunane, samuti punakaspruun. Kõige lihtsam on kasutada aga mahedamaid punaseid, näiteks marjatoone, ja sooje, maalähedasi varjundeid.

Tähelepanu keskpunkt

Punane on parim aktsentvärv, tulles interjööris väikseimagi laiguna kiirelt esile. Enamasti ei soovi tänapäeval enamik inimesi kujundada tervet tuba punase värviga või kasutada jõulist erepunast isegi taustavärvina. Punaste aktsentide või tähelepanu keskpunktidega katsetamine on aga hea võimalus selle värvi elujõust rõõmu tunda, ilma, et peaks kartma pealetükkivust.

Seejuures tasub panna tähele, et läikiv viimistlus suurendab kõigi värvide mõju. Punase emailiga potid-pannid, punased pliidid ja külmkapid ning veekannud püüavad köögis seega kindlasti pilku, nii nagu ka punased klaasist tööpinna tagaseinad ja köögimööbli esiküljed.

Mahedama mulje ja suurematel pindadel kasutusvõimaluse annab punase kasutamine mööbliriidena tugitoolidel ja diivanitel. Pehmust ja visuaalset soojust tekitavad magamistubades ja istumisnurkades punased päevatekid, padjakatted ja lahtised diivanikatted. Esikutes ja treppidel on punased pikad vaibad aga erksuse tekitajaks, muutes need kirkavärvilisteks käiguteedeks.

Punase ohjes hoidjad

Punase värvi energiat saab ohjes hoida, kui selle ümber piisav hulk vaba ruumi jätta, näiteks valgete seinte ning heleda või naturaalse põranda näol. Sellistes kohtades, kus ülejäänud kujundus on vaoshoitud või neutraalne, võib punane küll endiselt pilku püüda, kuid see ei tundu lämmatav. Suur pluss on ka see, kui piirduda punase kasutamisel väikeste pindadega, siis saab lubada endale muudatuste tegemist, kui sellest ära tüdinetakse.

Musta või halli lisamisel punase kõrvale saab huvitavama, teravama värvipaleti, milles on teatav anus ametlikkust. Kui lisada hulka kollast või sinist, siis toob see värvikooslus meelde 20. sajandi keskpaiga kujundusstiili. Valge aga üldjuhul taltsutab, eriti tekstiilides, iga värvi, mille paariliseks ta on. See on iseäranis tähtis punase puhul, mis kaotab osa oma ägedusest lihtsates ruudulistes, triibulistes ja mummulistes mustrites. Näiteks Marimekko stiliseeritud kangamuster “Moon” on üks äärmiselt võluv tänapäevane lillemuster.

Need vanad head klassikud

Lahendused, mis on rajatud peamiselt punasele värvile, sobivad kõige paremini ruumidesse, mida kasutatakse valdavalt õhtuti ja mis on suhteliselt väikesed ja kinnised. See ei ole kindlasti värv, mida kasutada ohtralt avatud planeeringuga ruumides. Eriti veetlev on punane siis, kui ruumis on küünla- või kaminavalgus, nii loob ta äärmiselt õdusa tausta võõrustamiseks või isegi lõõgastumiseks. Ruumides punast kasutades saab sooja ja intiimse meeleolu luua ka siis, kui valida küllastunumad, tumedamad varjundid: marja- ja vürtsitoonidest kuni veini- ja härjaverepunaseni. Need toonid on isegi suurtes kogustes pigem meeldivad kui jõulised. Punakaspruun, jõhvika- ja kirsipunane on toonid, mida moodne kujundus armastab. Eriti hästi lisavad nad soojust interjööridesse, kus on olulisel kohal kõvad tööstuslikud materjalid nagu betoon, roostevaba teras ja tellised. Neerumustriga kangad, idamaised vaibad ja paljud teised idamaised tekstiilid demonstreerivad sooje, vürtsikaid toone, kaneelivärvist kuni paprikapunaseni. Külluslikuma mulje saavutamiseks võib kasutada näiteks istumisnurkades suurt vaipa või erinevaid tekstiile. Sellist kooslust sobib täiendama sinakasroheline toon.

Roosa vajab oskuslikku kasutamist

Roosa on midagi palju enamat kui punase lahjendatud versioon, kuigi läänes on roosat pikka aega propageeritud kui naiselikku värvi ning sellisest buduaariga seonduvast kuvandist on interjööris pisut raske lahti saada. Ometi peeti 19. sajandil roosat poistele sobilikuks värviks, kuna see oli punase heledam versioon, mida omakorda peeti jõuliseks ja energiat täis värviks.

Roosat sobib kasutada elektrilise tähelepanu keskpunktina mõnes suletud ruumis, nagu näiteks tualettruumis, või värvida seda värvi köögisaar. Taustavärvina loovad tuhmimad roosad toonid sooja, meeldiva atmosfääri ruumidesse, kus valgust on vähe. Lisaks mõjub roosa koos teiste jahedate või sinakate toonidega, nagu näiteks türkiis, hõbehall ja laimiroheline, elegantse ja leidliku lahendusena. Fuksiapunast ehk jõulist purpurset roosakat tooni tasub kasutada aga väikeste aktsentidena.

Loe lisaks: Erinevate värvide mõjust ja parimatest kasutusvõimalustest loe pikemalt Terence Conrani raamatust “Conrani värvimaailm”. www.varrak.ee

Artikkel ilmus Äripäeva erilehes SISUSTAJA.

 

 

Punaste värvipigmentide kasutamine ulatub kümnete tuhandete aastate taha: seda on kasutatud koopa- ja kehamaalingutel, hauakambreid ja savinõusid kaunistades. 16. sajandiks oli olemas üle 50 erineva retsepti punaste värvainete ja pigmentide saamiseks – nagu ikka, otsiti intensiivset värvi, mis ei tuhmuks. Lisaks oli punane ka väga kallis värv, mistõttu sai sellest kiiresti staatuse ja prestiiži näitaja. Renessansist alates olid paleede paraadsaalide seinad sageli kaetud punase siiddamastiga – mis oli loomulikult rohke kullaga kaunistatud –, demonstreerides võimu ja mõjujõudu. Ka suursuguste majade söögitoad, pildigaleriid ja muud võõrustamiseks mõeldud ruumid olid veel kuni 19. sajandini kujundatud punastes toonides.

 

 

Foto: Meeli Küttim
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700