Gripp on välditav tõbi

Grippi haigestumisest ja vaktsiinist räägib Ida-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna juhataja dr Aino Rõõm.

Kas grippi haigestumine on Eestis tõusuteel?

Möödunud hooajal haigestus Eestis Terviseameti 2015/2016. gripihooaja kokkuvõtte põhjal grippi hinnanguliselt 70 000?75 000 inimest, mida on võrreldes ülemöödunud hooajaga lausa 40% rohkem. Ka haiglaravi vajanute arv kasvas 45% võrra, jäädes veidi alla 1000 inimese. Ligi pooled ehk 48% hospitaliseeritutest olid alla 19aastased lapsed ja noored, mis näitab, et eakate inimeste kõrval on üha suuremaks riskigrupiks saanud lapsed. Intensiivravi vajas hospitaliseeritutest 6,2% ning neist 20 suri. Eriti kurb on see, et haigestumine 100 000 elaniku kohta oli Eestis Euroopa kõrgeim.

Grippi haigestumine algab enamasti üsna ägedalt – haigestunul tekib kõrge palavik, võivad lisanduda köha, nohu, pea-, kurgu- või lihasvalu. Raskematel haigusjuhtudel võivad tekkida ka kopsupõletik, ägeneda kroonilised haigused ning vanemaealistel suurendab gripi põdemine infarktiohtu. Mida nõrgem on inimese immuunsüsteem, seda vastuvõtlikum ta haiguse suhtes on ning haigus kulgeb raskemini ja pikemalt. 

Kes on gripi riskirühmaks?

Grippi haigestumise riskirühma moodustavad inimesed, kelle immuunsüsteem on tavalisest nõrgem: üle 65-aastased; inimesed, kes põevad aneemiat, kroonilist kopsu-, südame-, neeru- või ainevahetuse süsteemi haigust (eeskätt diabeeti); 6 kuu kuni 17 aasta vanused lapsed ja noorukid, kes saavad pikaajalist aspiriinravi; immuunpuudulikkusega inimesed, sealhulgas immuunsüsteemi talitlust pärssivat ravi saavad ja HIV-positiivsed isikud; rasedad naised, kelle raseduse 2. või 3. trimester langeb gripihaigestumise sagenemise või epideemia perioodile; hooldusastutuste ja pikaravihaiglate kroonilisi haigusi põdevad patsiendid. Lisaks tuleb välja tuua ka tervishoiutöötajad, hooldusasutuste töötajad, linnufarmide töötajad jt, kes on tööalaselt ohustatud ning võivad olla gripi levitajateks.

Miks on gripivaktsiin tõhusam vahend kui küüslauk ja gripitee?

Vaktsiin annab kaitse haigestumise eest. Gripivastane vaktsiin koosneb erinevate viirustüvede inaktiveeritud ehk surmatud viirusvalkudest. Need surmatud viirusvalgud panevad tööle meie immuunsüsteemi ja selle tulemusena töötatakse välja kaitsekehad vaktsiini koostises olnud viirustüvede vastu.

Igaks sügiseks toodetakse uue koostisega gripivaktsiin, kuna gripi antigeenne struktuur muutub ning nii valitakse vaktsiini koostisesse just need gripiviiruse tüved, mis kutsusid esile haigestumist lõunapoolkeral. Vaktsiini toime on gripihaigust ennetav ning pärast vaktsineerimist tekivad kaitsekehad 10-14 päeva jooksul. Kui inimene puutub peale seda kokku gripiviirusega, siis ei saa hakata viirus paljunema, kuna kaitsekehad seovad viiruse ära ja haigestumist ei toimu. Muud gripivastased ravimid toimivad alles siis, kui inimene on juba grippi haigestunud ehk neil puudub ennetav ja haigestumist vältiv toime. Samuti ei sega küüslauk gripiviiruse paljunemist ega piisknakkusena levimist. Vaktsineeritud inimene ei ole teistele nakkusallikaks.

Mitu gripiviiruse tüve on vaktsiini koostises?

Vaktsiin koosneb kolmest või ka neljast gripiviiruse tüvest, millest kaks on A gripi tüved ja üks või kaks B gripi tüved. Seega on need kolme- või neljavalentsed gripiviirusevastased vaktsiinid.

Miks vaktsineerimine ei saa põhjustada grippi haigestumist?

Kuna vaktsiini koostises on surmatud viiruse erinevad valgud, ei saa need tekitada gripiviirusesse haigestumist. Kui inimene haigestub kohe pärast vaktsineerimist, oli tal eelnevalt haiguse peiteperiood juba organismis olemas ja ta oleks haigestunud sellesse viirushaigusesse niikuinii ehk tegemist oli ajalise kokkusattumusega. Haigestumisel saab viirust määrata ninaneelust võetud analüüsi alusel ja diagnoosida, millise viirushaigusega on tegu. Gripiviiruse PCR-testi vastuse saab meie haiglas tunni jooksul.

Miks on kasulik igal aastal gripi vastu vaktsineerida?

Gripiviiruse antigeenne struktuur muutub igal gripihooajal – moodustuvad uued subtüübid ja immuunsus nende vastu puudub. Kui aga immuunsüsteemis on mälurakud, kes tunnevad kiiresti ära ka selle uue vähese muutusega subtüübi, on antikehade teke kiirem ja tõhusam ning meie võimalus grippi haigestuda väheneb oluliselt. Vaktsineeritutest vähemalt 80%-l tekib piisav kaitse antikehade näol ning nad ei haigestu grippi. Need, kes siiski haigestuvad, ei põe aga grippi raskesti kulgevate tüsistustega.

Loo autor on Violetta Riidas violetta.riidas@aripaev.ee

Artikkel on avaldatud portaalis terviseuudised.ee.

 

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine