14. november 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kas ja mida kinkida ettevõtte väliskülalisele?

Väikesemõõduline, kerge, korralikus pakendis ja käsipagasis lubatud - need on osad märksõnad, millega võiks väliskülalisele kinki valides arvestada.
Foto: Shutterstock
Ettevõtte väliskülalisele kingituse valimine on delikaatne teema. Esmalt on vaja endale selgeks teha, mis situatsioonis on kink kui selline üldse vajalik. Teiseks tuleb kingitus hoolikalt läbi mõelda.

Kõige olulisem, mida väliskülalistele meenete ja mälestusesemete kinkimisel peab silmas pidama, on see, et reeglina reisib külaline lennukiga ning pagasisse paigutatavatele esemetele kehtivad omad piirangud.

Võimalik, et külaline lendab vaid käsipagasiga, seega on probleemsed kõik esemed, mida lennuki salongi võtta ei või, alates nugadest ja muudest metallesemetest kuni näiteks ülemõõdulise maalini. Sobimatu on ka veinipudel, mis iseenesest võib koos spetsiaalselt kujundatud sildiga tunduda täitsa tore mõte. Kui seda aga just kohapeal ära ei tarvitata ning külaline peab pudeliga koju reisima, siis on vein selgelt halb valik – esiteks raske, teiseks käsipagasis keelatud. Lennureiside nõue, et käsipagasis ei tohi vedelikke olla suuremas pakendis kui 100 milliliitrit, seab näiteks kahtluse alla ka meepurkide kinkimise mõtestatuse.

Lennupagasisse ei sobi liiga rasked esemed, näiteks kilode viisi raamatuid. Trükiste kinkimine peab olema tugevalt põhjendatud, lihtsalt vormi täiteks neid väliskülalisele kotti laduda ei maksa. Samuti on külalisel ebamugav kaasa viia kogukat klaasvaagnat, mis on lisaks veel ka purunemisõrn. Raamitud tunnistus või dokument võib olla mälestuskingina omal kohal, kuid selgi puhul tasuks läbi mõelda, kas esemele raami lisamine on ikka mõistlik.

Omad piirangud seab kingituse hind. Ettevõtte maine hoidmise huvides pole mõistlik kinkida väheväärtuslikku odavast plastist reklaamtoodet või lihtsat tarbeeset. Liialt kallis kink võib aga tekitada saajas ebamugavust. Lisaks kehtib kallitele esemetele hinnapiirang, mis on seotud just piiriületusega: kui saaja peaks hakkama saadud kingitust piiriületusel deklareerima, siis oleks see talle selgelt ebameeldiv lisatoiming.

Ehk pole vajagi?

On ettevõtteid ja asutusi, mis on võtnud kursi sellele, et kingitusi pigem ei tehtagi, sest see ei ole tegelikult alati otseselt vajalik. Näiteks on kingitustega üsna tagasihoidlik KUMU kunstimuuseum, kust on aastate jooksul läbi käinud hulgaliselt erinevaid riigipäid, nende kaasasid, saadikuid ning teisi kõrgeid külalisi. Miski ei keela küll vastu võtta kinki, mis kas saadakse või tehakse, kohustus kingitegemiseks aga pigem puudub. Kui on tegemist väliskuraatoritega, siis kingib KUMU näituste katalooge, sest nende sisu haakub otseselt saaja huvivaldkonnaga. Vormi täiteks jagatavatest reklaamkinkidest pigem aga hoidutakse.

Teadusasutuste puhul näikse esemete mittekinkimise komme või piirdumine sümboolse trükisega olevat üsna üldine, sarnast teed on minemas ka mitmed siinmail tegutsevate pankade kollektiivid, sest nii on lihtsam asju ajada – kui on teada, et selles või teises asutuses polegi kinkimise kommet, pole vaja ka pead murda, mida kinkima peaks.

Et ei tekiks ootamatult ebamugavaid olukordi, kus situatsioon nõuab vastukingitust, kui külaline omalt poolt on kingituse teinud, oleks siiski mõttekas varuks hoida esemeid, mida just sellises olukorras käiku saaks lasta. Kui kinkimiseks aga rõhutatult vajadust ei teki, siis ei ole tarvis seda ka ise rõhutada.

Kui siiski tundub vajalik kingitusi teha, siis mõistagi maksab nende valimisel meeles pidada visiidil oleva inimese positsiooni. Näiteks isiku jaoks, kes kohtub Eestis mitmete vastuvõtjatega, kellest igaüks talle midagi pihku pistab, ei pruugi tunduda kingikotitäie esemetega kojusõit sugugi tore. Sel puhul on kingid saajale hoopis koormaks. Lahenduseks võib olla niiöelda elamuskingitus, ehk siis midagi, mille külaline koos võõrustajaga kohapeal läbi elab ning viib koju sellest ainult mälestuse. Kõik valikud sõltuvad alati ka sellest, mis tasandil suheldakse ja kui oluline konkreetne külaline vastuvõtjale on.

Kui kingita ei saa

Reklaamkingifirma ROI müügijuhi Raido Seppami sõnul erineb väliskülalisele tehtav kink kingitusest kodumaisele koostööpartnerile peamiselt just transpordimugavuse osas, samas kingituse temaatika osas suurt vahet ei tehta. Seppami sõnul peavad kingifirma kliendid väliskülalise kingi puhul eelkõige silmas, et kingisaajal oleks võimalik saadud ese käsipagasis muretult endaga kaasa võtta. Teisalt eelistatakse Seppami sõnul üldiselt eestimaist kingitust, mis hiljem lisaks kingituse tegijale tuletaks meelde ka riiki, millest see pärit on.

Välisministeeriumi avalike suhete osakonna meedianõuniku Triinu Rajasalu hinnangul on parimad kerged ja hästi pakitud kingitused. Välisministeeriumit väisavatele väliskülalistele kingitust valides püütakse Rajasalu sõnul läheneda personaalselt, ehk siis eelkõige lähtuda külalise huvidest ja hobidest. Teatud kingitused on aga juba olemas ka niiöelda varuks: raamatud, erinevad kirjutusvahendid, nahkehistöö, kudumid, mõningad juveelitooted. „Talvisemal ajal kingime erinevaid kudumeid-salle, kindaid või sokke. Alati arvestame ka kinkija nägemusega kingitusest. Oleme kinkinud ka näiteks käsitööõllesid või „Klick and Grow" tooteid,“ rääkis Rajasalu.

Reklaamkingifirma kaudu otsitavaid võimalusi analüüsides märkis Seppam, et väliskülalistele minevate kingieelistuste hulgast võib välja tuua erinevate Eesti disainerite poolt tehtud puidust kingitused, alates väikestest mälupulkadest kuni vaagnate või seinakelladeni. „Teiseks tutvustatakse tihtipeale Eesti maitseid, millest traditsioonilisemad on vast erinevad käsitöömaiustused ja mesi ja kolmanda grupina tooks välja erinevad reisimisega seotud kingitused, olgu selleks akupank, kohvrikaal või miks mitte kohver ise,“ rääkis Seppam.

Tootmisettevõtetel on sageli komme kinkida midagi, mis seostub otseselt või kaudselt nende toodanguga. HKScan Estonia juhatuse esimees Teet Soorm märkis, et nende ettevõttes on ärikingituste traditsioon üsna kindlalt välja kujunenud. "Üldjuhul oleme arvamusel, et parim kingitus on meie tooted Rakvere ja Talleggi sortimendist ning inimesed on nende üle alati rõõmsad olnud. Väliskülalistele oleme tavaliselt kinkinud enda tegevusega ning liha valmistamisega seotud kingitusi nagu lõikelauad, kuid ka märkmikke, tasse, hiirealuseid jne," rääkis Soorm.

Eriti lennureisi puhul osutub vajalikuks läbi mõelda ka kingituse pakend, mis Seppami arvates on pea sama tähtis kui kingitus ise, sest see loob nii esmamulje kui tagab kingituse tervena kohale jõudmise sihtpaika. „Pakendite puhul kasutatakse üldjuhul erinevaid papist/paberist kinkekarpe, mis täidetakse dekoratiivlaastuga või ka kauneid siidipaberiga pehmendatud ja logodega kinkekotte,“ rääkis Seppam.

Kindlasti tagaks kingituse probleemivaba jõudmise väliskülalisele koju ka rahvusvahelise kullerteenuse või esinduse kasutamine, see variant aga reeglina siiski populaarne ei ole.

Autor: Mari Hiiemäe, kaasautor

Hea versus halb kingitus

Hea

Väikeseformaadiline

Põrutuskindel

Kohalike disainerite looming

Eestiga seostatav

Unikaalne

Elamuskingitus

Halb

Suuremõõtmeline

Raske

Kergesti purunev

Kiiresti riknev

Käsipagasis keelatud

Silmatorkavalt odav või kallis

Tavapärane tarbeese, nt pastakas

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700