16. november 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

INTERVJUU: Tallinna lauluväljaku päikeseline juhiabi Kristiina Susi

Kristiina on õnnelik, et saab töötada kohas, mis on igal laulupeol temas väga positiivse tunde tekitanud ning tal on võimalus lauluväljaku toimimisse oma panus anda.
Foto: Tiive Murdoja
Kristiina Susi (43) on Tallinna lauluväljaku juhiabina töötanud viis aastat. Siinse majaga on ta aga kokku puutunud juba lapsepõlvest saadik. Elupõlise koorilauljana ei ole tal vahele jäänud ühtegi laulupidu.

Hommikuti mereväravatest sisse sõites tabab Kristiina end tihti tänutundega mõttelt, et saab töötada kohas, mis on igal laulupeol temas väga positiivse tunde tekitanud ning tal on võimalus lauluväljaku toimimisse oma panus anda.

Usk mõttejõusse

Kristiina usub, et meie mõtetel on suur jõud. “Kui mõne mõtte lendu paiskad, saabki see tihti teoks.” Ta meenutab viie aasta tagust aega, kui sõitis Piritalt igal hommikul kesklinna tööle ja roolis olles mõtles, et küll oleks hea, kui töökoht asuks kodule lähemal. Ei läinudki palju aega mööda, kui ta märkas Facebookis oma kunagise tuttava, Olümpia hotellis töötamise aegadest, Tallinna lauluväljaku juhataja Riho Rõõmuse postitust. Üleskutses otsiti lauluväljakule maja perenaist ja juhiabi. Kristiina haaras võimalusest. “Töövestlus oli minu jaoks eriline, kuna vestlusel viibisid ja mind intervjueerisid kõik lauluväljaku kontori töötajad. Minu arvates oli väga tore, et juht arvestab kõigi arvamusega. Talle oli oluline kõigi arvamus, et kas uus kolleeg nende hulka sobib.” Kandidaate oli sõelale jäänud seitse, valituks osutus Kristiina suureks rõõmuks just tema.

Nii võlgade sissenõudja kui majahaldjas

Kui Kristiina ametinimetus tööle asumisel oli juhiabi, siis praeguseks on tema ametinimetusele lisandunud ka teenuste koordinaator. Juhiabina on ta esimene kontaktisik neile, kes võtavad ühendust lauluväljaku üldnumbril ja -meilil. Samuti võtab tema vastu majja saabuvaid külalisi, hoolitseb üldise büroo korrashoiu ja toimimise eest. Tööde käigus aga selgus, et vaja oleks aktiivsemalt tegeleda lauluväljaku renditarvikute majast välja rentimisega ja Kristiina tundus selleks ülesandeks just sobiv inimene. Lauluväljakul on üle 5000 klapptooli ning palju muud mööblit. Praegu võtabki suurema osa Kristiina tööpäevast just teenustekoordinaatori töö, kuna töömaht tarvikute väljarentimisel on läinud niivõrd palju suuremaks.

Renditarvikutega tegelemine on Kristiinale toonud ühe tööülesandena ka võlgnikega suhtlemise. “Kui ma tööle tulin ja hakkasin tegelema renditarvikute ning nendega seotud arvetega, siis nägin, et mingid n-ö sabad lohisevad selles osas. Mul tekkis huvi ja hasart, et miks mingid arved ikkagi maksmata on, kas võlgnikega on ühendust võetud jne. Mõtlesin, et nii ikka päris ei saa, et jäetakse lihtsalt arved maksmata. Hakkasin võlgnikega ühendust võtma ja korduvate kõnede peale saidki enamus võlad tasutud. Nii saigi üheks minu tööülesandeks ka n-ö võlgade sissenõudmine.” Kristiina tunnistab, et see ei ole sugugi kerge töö. “Omast kogemusest võin öelda, et näiteks kirjad võlgnike puhul ei toimi. Kirjale vastab heal juhul umbes 1% . Toimib ainult korduv helistamine ja suhtlemine. Olen õnneks ise suhtleja- tüüpi. Kui midagi on, siis haarangi pigem telefoni ja helistan, kui et kirjutan. Tasumata arve meeldetuletuse kirja on väga lihtne eirata ja lihtsalt ära kustutada. Helistamisega saab rohkem mõjutada ja pigem ikka heaga, mitte kurjaga.” Minu pärimisele, et kas ta on kusagilt omandanud selleks tööks ka enesekehtestamise võtteid, vastab Kristiina, et eelkõige on seda õpetanud elu ise. “Olen alati olnud julge ja otsekohene, see on kindlasti ka selles töös kasuks tulnud.”

Kristiina üks olulistest tööülesannetest on ka abitööjõu leidmine lauluväljakul toimuvatele suurüritustele. “Abitööjõudu on meil tarvis näiteks piletimüügis, õhtustel üritustel garderoobis või siis parkimise koordineerimisel.” Kui on kiirem ürituste toimumise periood, siis selle poolega tegelemine on tema sõnul päris ajamahukas.

Unistuste tööpäev on Kristiina jaoks selline, kus ülesanded, mis ta on endale võtnud, õnnestuvad hästi. “See on minu jaoks kõige suurem rõõm, kui klient jääb teenusega rahule ja hilisem tagasiside temalt on positiivne.”

Väike ja ühtehoidev kollektiiv

Lauluväljaku kontoripoolel töötab praegu 11 inimest. Kokku on töötajaid kogu tiimis 20. “Meil on lisaks kontoritiimile ka haldustiim, kes toimetab õues ja seisab hea selle eest, et kogu lauluväljaku territoorium oleks korras. Lisaks kaks kuldsete kätega poissi, kes renditarvikuid nii majas kui väljaspool maja paigaldavad ja maha võtavad.” Tegelikult on muidugi tegu täiskasvanud meestega, aga lauluväljaku tiim kutsub neid hellitavalt “meie poisid”.

Kristiina sõnul kliendid alati kiidavad nende poisse, et nad on heatujulised, suurepärased suhtlejad ja väga asjalikud. “Annan alati ka meie poistele kliendi hea sõna edasi. Olen seda meelt, et hea sõna ja silmast silma tänamine on tuhat korda rohkem väärt kui esemeline kingitus. Inimesed hoolivad sellest, kui nad on teinud midagi hästi ja neid on märgatud. Eesti inimene küll ei oska väga komplimenti vastu võtta. Esimese reaktsioonina hakatakse vastu ajama, et oh, mis nüüd mina. Eks ma ise olen vahel samasugune ja pean seda oskust veel õppima,” tunnistab Kristiina.

Tunnen huvi, mis on Kristiinale selle viie aasta jooksul lauluväljakul töötamise ajast olnud parim tunnustus kolleegide poolt. Selgub, et ka teda ennast innustab just hea sõna. Kiidetud on tema positiivset hoiakut, rõõmsameelsust ja just seda, et Kristiina leiab ka kõige kehvemas asjas alati selle päikeselise poole. “Suureks tunnustuseks on näiteks see, kui mõni kolleeg tuleb rääkima mulle oma murest ja pärast vestlust ütleb, et on kohe parem tunne. Ehk pole asi ikka nii hull, püüan lohutada.”

 Nädalapäev. Reede, sest ees on kaks puhkepäeva koos perega ning aega ka iseendale.

 Söögikoht/restoran. Koduaia terrass ja Pirita Jahtklubi Restoran.

 Puhkekoht Eestis. Oma kodu, see on parim paik puhkamiseks. Teiseks Saaremaa, õhk on teistsugune ning inimesed palju rõõmsamad ja rahulikumad.

 TV saade. “Laululahing” ja “Tantsud tähtedega”, kahjuks ei näidata enam kumbagi.

 Vabaajategevus koos perega. Reisimine, sest see on parim kvaliteettegevus koos perega.

 Äpp. Spotify ja Shazam, ilma muusikata ei saa.

 Värvus. Tumesinine ja valge.

 Eesti bänd/laulja. Sadamasild, Jäääär, L’Dorado; lauljatest Marek Sadam, Koit Toome ning väga suur lemmik on laulev näitleja Hele Kõrve, tegelikult tuleks see nimekiri päris pikk.

 Stressimaandav tegevus. Laulmine, sportimine ja raamatu lugemine.

 Lugu laulupeo repertuaarist. “Laul Põhjamaast”, “Mis maa see on”. Neid laule, mis hinge helisema panevad, on palju.

Kolleegid kiidavad Kristiina positiivset hoiakut, rõõmsameelsust ja just seda, et ta leiab ka kõige kehvemas asjas alati selle päikeselise poole.
Foto: Tiive Murdoja

Ühised üritused liidavad meeskonda

Kuna saabuv aastalõpupidude hooaeg on lauluväljaku töötajate jaoks hästi töine periood, siis jõule tähistatakse enamasti oma majas. “Aga oleme ikka organiseerinud ka majast väljaspool ühisüritusi. See on kujunenud siis minu tööks ja mulle see meeldib. Olen seda meelt, et meeskonnaga väljaspool töökeskkonda koosviibimised mõjuvad positiivselt. On näha, kuidas sellised üritused kohe liidavad kogu meeskonda.”

Kevaditi on lauluväljaku tiimil saanud traditsiooniks korraldada ühine meeskonnakoolitus, mille eesmärk on ühendada kasulik meeldivaga. Päeval õpitakse midagi uut ja õhtul lõõgastutakse. “Kahel korral on meil näiteks olnud koolitajaks Tauri Tallermaa, kes tegi mälutreeningut ja pidas loengu naiste ja meeste erinevusest.” Et saada linnast eemale, on Kristiina otsinud korralduskohaks Tallinnast umbes saja kilomeetri raadiuses asuva turismitalu.

Talvel peetakse bowlinguvõistlust. “Meie kollektiiv on vanuses 27 kuni 66 ja bowlinguvõistluse on võitnud just meie vanim liige,” tunneb Kristiina eaka kolleegi üle uhkust. Kristiinal on hea meel, et tema korraldatud meeskonnakoolituste ja –üritustega on kõik alati heal meelel kaasa tulnud. “Olen tänulik, et meil on nii tore kollektiiv, sest just nende positiivsus aitab ühistest ettevõtmistest parima teha.”

Staarid Tallinna lauluväljakul

Ma ei saa jätta küsimata, et kas Kristiina saab sealse töötajana alati kuulama minna kõiki maailmakuulsaid artiste, kes laululaval esinemas käivad. “Jah, kõigil meie töötajatel on see rõõm, et saame osaleda kõigil siin toimuvatel kontsertidel.” Kristiina kasutab seda võimalust suure rõõmuga. Kõige eredama mälestuse on talle jätnud itaalia pop- ja ooperilaulja Andrea Bocelli. “Ta on aastaid üks mu suuri lemmikuid olnud. Lisaks õnnestus mul sel päeval, kui ta siin proovi tegi, seda väga lähedalt jälgida. Olen õnnelik ja tänulik, et mul õnnestus teda elusuuruses näha ja kuulda.”

Kristiina sõnul on ta nii suur muusikafänn, et ei kujuta ette, kui ta ei kasutaks võimalust maailmakuulsaid artiste kuulamas käia. “Mul on väga hea meel, et meil on tublisid ja hakkajaid kontserdikorraldaid, kes teevad võimalikuks, et maailma staare meie väikeses Eestis näha ja kuulata saab.” Kristiina roll on sel ajal olla hea majahaldjas, kes on abiks, et korraldajad majas vajalikes ruumides liikuma pääseks.

Hobi on oluline

Kooris laulev Kristiina on seda meelt, et hobi peab olema. Muidu näeks elu välja väga üksluine, töölt koju, kodunt tööle jne. Peab olema veel midagi, mis silmad särama paneb. Kristiina ei salga, et teinekord, kui on taas kooriproovi päev, on pärast tööd tunne, et ei jaksa proovi minna. “Aga kui olen ennast kokku võtnud ja kell üheksa proovist kodu poole sõidan, siis tegelikult tunnen tohutut energiat ja nägu on naerul. Meie koori dirigent Veronika Portsmuth on nagu päike minu jaoks, ma ammutan nii palju energiat igast proovis käimisest,” õhkab Kristiina.

Tema sõnul kinnitavad mitmed uuringud, et koorilaul on inimese mentaalsele tervisele üks kasulikumaid hobisid. “Ja on ka. Ma palun alati, et mul jätkuks lauluhäält, et saaks veel palju aastaid laulda. Muusika ja laulmine on kindlasti need, ilma milleta ma oma elu ette ei kujuta. Kui mul ühel päeval enam lauluhäält ei ole, siis ma kindlasti leiaks mingi pilli, mida mängida.”

Tunnen huvi, kas Kristiina oskab mõnda pilli mängida. “Mul on kahju, et lapsepõlves vanemad ei olnud piisavalt järjekindlad, et sundida mind klaveriõppes püsima. Jätsin selle pooleli igavate etüüdide pärast. Samas, kunagi pole uuesti alustamiseks või millegi uue õppimiseks liiga hilja.” Selgub, et intervjuule eelneval päeval oligi Kristiina ennast kirja pannud klaveritundi. “Ma olen sellest nii palju aastaid unistanud ja kui tuli välja, et üks inimene, kes meil siin majas laulutundideks ruume rendib, annab ka klaveritunde, oli see minu jaoks kindel märk. Katsetan, mis välja tuleb.”

Kristiina soovitab, et kindlasti võiks olla üks ühine hobi või vahva tegevus ka koos oma mehega, kui lapsed on kodust läinud. “Kuna abikaasa on juba aastaid golfi mänginud, siis otsustasin ka eelmisel aastal seda mängu õppima hakata.”

Elupõline koorilaulja

Läbi aegade, lapsepõlvest kuni praeguseni, on Kristiina jaoks olnud südamelähedane koorilaul. “Hakkasin laulma vist enne kui rääkima,” mõtiskleb Kristiina. Esimene oli Ave Kumpase laulustuudio, siis järgnes Ellerhein, sealt edasi segakoor Nooruse aeg ja segakoori Sõpruskond sünd “Laululahingu” saates osalemiseks.

Kristiina jagab muljeid saates osalemisest. “Üks vahva sõpruskond otsustas, et me võiks ka saatesse minna. Et koor ikka koori mõõtu oleks, siis kutsuti juurde vanu koorikaaslasi ja koori nimeks sai Sõpruskond. Sel hetkel oli see koor loodud projektipõhisena, et käime saates ära, saame hea kogemuse ja siis läheme laiali. Aga saate poolfinaali õhtul helistas meile laulja Dave Benton, kellele olime silma jäänud ja teatas, et soovib meie kooriga jõulutuurile minna. Nii me 2008. Aasta lõpus koos Dave Bentoniga tuurile läksime ja andsime üle Eesti kokku kaheksa kontserti. Kaarli kirikus andsime lausa kaks kontserti ühe päeva jooksul. Kirik oli puupüsti inimesi täis. See oli võimas kogemus ja fantastiline elamus. Kuulume vist lausa ETV kullafondi, kuna igal aastal näidatakse seda kontserti jõulude ajal ka televisioonis,” naerab Kristiina. Sõpruskond tegutses veel pea kaks aastat pärast saate toimumist ja koos anti veel hulganisti kontserte.

Praegu laulab Kristiina Euroopa Kultuuripealinna Segakooris. Selle kooriga liitus ta viis aastat tagasi, koor ise on tegutsenud kaheksa aastat. Selgub, et see koor sai samuti alguse “Laululahingu” saatest. Kristiina on kooris esimene sopran.

“Igal aastal käime kooriga ka mõnel väljaspool Eestit toimuval konkursil. Näiteks eelmisel aastal Maltal toimunud rahvusvahelisel koorifestivalil saavutasime oma kategoorias esimese koha. 2016. aasta on olnud aga väga eriline aasta. Kevadel salvestasime klassikaplaati ning augustikuus Tori kirikus jõuluplaati. Päris tore oli augustis jõululaule laulda, selline täitsa uutmoodi kogemus. Mõlemad plaadid ilmuvad nüüd aasta lõpus, mida tähistame ka kontsertidega Kultuurikatlas ja Niguliste kirikus.”

Euroopa Kultuuripealinna Segakooriga rahvusvahelisel koorifestivalil Vallettas.
Foto: Erakogu

Pigem pere- kui karjääriinimene

Kristiinal on kaks poega, 11- ja 19aastased. Vanem poeg läks sel sügisel kaitseväkke, noorem viiendasse klassi. Kristiina kiidab laste vanusevahet. “Nii hea tunne, kui pesamuna on veel kodus. Kui mõlemad lapsed oleks ühevanused, siis lendaks mõlemad ju korraga pesast välja ja kodu jääks kuidagi tühjaks.” Kristiina silmad lähevad oma perest rääkides eriliselt särama ja ta tunnistab, et on oma loomult alati olnud pigem pere- kui karjääriinimene. “Mul ei ole sisimas kunagi olnud tohutut karjääritegemise soovi. Mu mees on hästi töine ja kui mina oleksin ka hästi töine, siis tekiks minu jaoks küsimus, et kelle jaoks me lapsi planeerime. Praegu ma näen, et see on ühiskonnas hästi suur probleem, väga palju on purunenud perekondi või karjäärile pühendunud vanemaid ning seetõttu tähelepanuta jäänud ja kurbi lapsi.”

Kristiina on tänulik oma mehele, kes võimaldas tal mõlema lapsega omal ajal kolm aastat kodune olla. “Pühendasin selle aja täielikult perele ja ei pidanud kuhugi tööle kiirustama. Minu jaoks lapse kaheaastasena sõime panek oli täiesti mõeldamatu.”

Uurin, et kui lihtne on Kristiina jaoks praegu ühildada töö ja pereelu. “Õnneks on mul väga mõistvad kolleegid ja asendavad mind, kui teinekord on vaja tööajast isiklikke asju ajada. Lisaks toetavad kõiksugu elektroonilised ja digitaalsed lahendused seda, et ei pea tingimata füüsiliselt büroos kohal viibima. Näiteks vajadusel saan lauluväljaku väravad soovijale telefoni teel avada. E-kirjadele saab mobiilist vastata, kontori lauatelefoni mobiilile suunata jne. Nii saabki mobiilselt liikudes väga palju asju korda ajada.”

Näitlemissoov ja juristiõpingud

Pärast keskkooli käis Kristiina kahel aastal pedas (toim – Tallinna Ülikooli) näitejuhtimise katsetel. Tal oli kindel soov saada näitlejaks. Kristiina näitlemise pisik ja geen on ilmselt kaasa saadud näitlejast isa poolt. Samas oli mõjutajaks kindlasti ka lapsepõlves naabritädi, kes oli Estonia teatri näitleja ja mängis pühapäeviti Pipi etenduses kommipoe müüjat. “Peaaegu kõik minu pühapäevad möödusid Estonia teatris, kus ma olen kõik tagaruumid risti-põiki läbi käinud. Nägin tol ajal ära peaaegu sada Pipi etendust ja iga repliik oli juba pähe kulunud. Ju sealt siis ka see teatripisik.”

Näitejuhtimise katsetel jäi Kristiina mõlemal korral viimasesse vooru koos noormehega. Ja kuna noormehi oli vähemuses, siis eelistati neid. Kristiina muigab, et üks nendest noormeestest oli praegu lauljana tegutsev Jaagup Kreem.

Luhtunud näitejuhtimise katsed viisid Kristiina hoopis juristiks õppima. “Paljud minu tutvusringkonnast läksid juurat õppima ning leidsin, et see on üks kasulik eriala.” Kaheaastase õpingu järel sündis aga perre esimene laps. “Mõtlesin, et lapse kõrvalt ma õpinguid ei jätka, et küll tulen tagasi, kui laps juba suurem.” Juurat tagasi õppima Kristiina aga enam läinud. “Tundsin, et see ei ole ikkagi minu eriala.”

Omal ajal pooleli jäänud õpinguid Kristiina ei kahetse. “Ma pigem tunnen, et olen praegu valmis jällegi uuesti õppima asuma, mitte küll juurat, pigem midagi muud hingelähedast. Ümberringi on nii palju inspiratsiooni tuttavate näol, kes selles vanuses õppima on läinud. Nüüd lähekski õppima mitte paberi pärast, vaid seetõttu, et see valitud eriala eelkõige endale huvi pakub.”

***

KOLLEEGI KOMMENTAAR

Heli Kuuse, Tallinna lauluväljaku projektijuht

Alati särav, heatujuline ja vastutulelik Kristiina on parimaks visiitkaardiks igale firmale – pole kahtlustki, et Tallinna lauluväljakul on klientide jaoks 365 päikesepaistelist päeva aastas. Ja kui vaja, siis ka 366!

Oma positiivsuse ja pakatava energiaga nakatab Kristiina ka kolleege, tuues sombusesse päevagi päikest. Tema kohusetundest pole mõtet rääkidagi – see käib justkui elementaarselt selle ameti tippudega kaasas. Küll aga tuleks Kristiinat iseloomustades kindlasti rõhutada, kuidas ta ei salli ebaõiglust. Just ebaõiglusega võitlema asudes võib Kristiinat ka hetkeks pahasena näha – kuni õiglus on jalule seatud!

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700