Autor: Heidi Vihma • 9. detsember 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kes on kalandusega tuttav ainult kulinaaria kaudu, näeb kohviku nimes FAO27 ainult tähe-numbrikombinatsiooni. Teenindaja abiga õnnestus see lahti muukida: FAO27 tähistab Kirde-Atlandi kalapüügipiirkonda, kuhu kuulub oma kalavetega ka Eesti.

FAO27 on osa Tabasalu gurmeegaraaži nime kandvast kompleksist, kus lisaks kalakohvikule veel ka Kalamajaka kalapood, Juustukuningate juustupood. Silt viitab ka lihapoele, kuid see ei paistnud (veel?) avatud olevat.

Kalakohvik on nii kalane, kui vähegi saab olla. Menüü algab austritega, edasi tulevad hiidkrevetid, siig, merikukk, klaarsäga, Alaska pollak, linask, saida, koha, lõhe, huntahven, lest, räimed – palju rohkem, kui ühelt linnaääre väikselt kohvikult oskaks oodata. Ka disainis valitsevad kala ja meri: seintel ripuvad humoorikad kalakompositsioonid, mere lähedust meenutab laevamudel, menüüd täiendavad kalateemalised mõtteterad. Ilus ja hubane on.

FAO27

Punktid: 25/30

Toit-jook: 8

Teenindus: 7

Interjöör: 10

Aadress: Klooga mnt 5A, Tabasalu

Telefon: 662 6061

Avatud: E-N 11.30-21, RL 11.30-23, P 11.30-20

Põhiroogade hinnavahemik: 5-16 (+lisand 4) eurot

www.facebook.com/Fao27kalakohvik

Loe teisi restoraniteste: sekretar.ee/restoranitestid

Julge ja leidlik peakokk

Nii Pärnu kui ka Tabasalu kalakohvikul on peakokk pärnakana kaladega varakult tutvust teinud Jaanus Krass. Olen tema leidlikku, julget ja suuremalt jaolt meeldival moel tasakaalustatud loomingut kolme Pärnu suvitussuve jooksul enda arvates juba tundma õppinud. Suur oli aga mu üllatus, kui kaheksajalg, minu lemmik, oli pealinna külje all vaat et magustoiduks muutunud: mereeluka kombitsad olid saanud paksu ja magusa meeglasuuri, mida täiendasid – omakorda magusat maitset lisades – parmesan ja sibulakrõpsud. Nii et magus magusa ja veelgi magusamaga. Öeldakse küll, et maitse üle ei vaielda, aga hirmsasti tahaks seda teha: natuke teravust oleks sellele “desserdile” küll hädasti vaja olnud.

Enda arvates olen uutele maitsetele avatud, suuteline aktsepteerima ka viimase põlvkonna fusioonkokkade loomingut. Kaheksajala desserdi järel aga muutusin hetkega konservatiiviks ja lõpetasin lõunasöögi kõige turvalisema valiku, lõhetartariga. Oleksin tahtnud tutvuda ka kodumere räimedega, aga need polnud esmaspäeva lõunaks veel saabunud.

Magus kaheksajalg iseenesest ei peaks kedagi heidutama, menüü on mitmekesine ja pakub avastamisrõõmu mitmeks külastuskorraks. Suuremalt jaolt on kalaroad varustatud üksnes nappide lisanditega, mõne juurde kuulub ainult kaste. Kui nälg on suurem, saab lisandeid juurde tellida: salat, orsoto, risoto, kuskus, kartul. Kaheksajala juurde valisin kartulid, mida oli nii palju, et oleks jätkunud kolmele, tervislikuma menüüga sööjate puhul ka neljale. Mina aga olin üksi. Tuleb välja, et mitte ­ainult burgerid ja steigid ei vaja XL, XXL ja XXXL tähistust, vaid ka lisandite valikul oleks neist abi.

Joogikaart on väikese kohviku kohta keskmisest tublim: on kalaroogadega sobituvaid veine, on arvestatav valik käsitöö- ja tavaõllesid ja siidreid ning värskelt pressitud mahlad. Teenindus on lahe ja lahke, järgides pigem kodust kui restoranistiili.

Loe varem teisi restoraniteste: sekretar.ee/restoranitestid

4 pilti

Foto: Raul Mee