KEELENÕU: kas pühadesoovid kirjutatakse läbiva suure või väikese esitähega?

Eesti keeles on pühade ja tähtpäevade nimetused väikese esitähega, välja arvatud nendes esinevad nimed.
Eesti keeles on pühade ja tähtpäevade nimetused väikese esitähega, välja...

Kas Soovin Häid Jõule! mõjub löövamalt kui Soovin häid jõule!? Viimasel ajal on levinud õnnesoovide kirjutamine läbiva esisuurtähega. Kõige tuntumad neist on mõistagi Head Uut Aastat!, Häid Jõule! ja Palju Õnne Sünnipäevaks!.

Seda, kust see komme tuleb, pole vaja öeldagi. Õnnesoovide kõrval või nende toel levib aga ka pühade, tähtpäevade ja lipupäevade esisuurtäheline kirjapruuk, eks ikka inglise keele eeskujul, kirjutab keeletoimetaja Helika Mäekivi.

Tuletagem siis meelde, et eesti keeles on pühade ja tähtpäevade nimetused väikese esitähega, välja arvatud nendes esinevad nimed. Sealjuures on ükskõik, kas see püha või tähtpäev pärineb rahva- või kirikukalendrist või on seotud meie riigi või maailmaga – kõigile kehtib üks reegel.

Et oleks veel selgem, võtkem tuntumad päevad 2016. kalendriaasta järgi läbi.

uusaasta, vabadussõjas võidelnute mälestuspäev, kolmekuningapäev, nuudipäev, taliharjapäev, tõnisepäev, Tartu rahu aastapäev, küünlapäev, valentinipäev, sõbrapäev, vastlapäev, tuhkapäev, iseseisvuspäev, naistepäev, emakeelepäev, paastumaarjapäev, palmipuudepüha, karjalaskepäev, vaikne neljapäev, suur reede, lihavõttepühad, esimene ülestõusmispüha, jüripäev, kevadpüha, volbriöö, esimene nelipüha, Euroopa päev, emadepäev, lastekaitsepäev, Eesti lipu päev, võidupüha, jaanilaupäev, jaanipäev, seitsmemagajapäev, heinamaarjapäev, seitsmevennapäev, jaagupipäev, lauritsapäev, taasiseseisvumispäev, pärtlipäev, teadmistepäev, vanavanemate päev, madisepäev, mihklipäev, luukapäev, hingedepäev, isadepäev, mardipäev, kadripäev, esimene advent, andresepäev, nigulapäev, toomapäev, jõululaupäev, esimene jõulupüha, jõulud, jõulupühad, aastavahetus

Suure esitähe reeglivastane kasutamine ei tee eesti keeles püha suuremaks, õnnesoovi võimsamaks ega soovijat vägevamaks. Samuti ei näita see mingit erilist omapära, nagu vahel arvatakse, sest ega võõralt laenamine pole kuigi originaalne. Pigem võiks proovida õnne- või pühadesoovi oma keele vahenditega nii põnevalt ja huvitavalt edastada, et see jääb terveks aastaks meelde.

Autor: Helika Mäekivi, keeletoimetaja
Allikas: Päevakera Tekstibüroo

Loe lisaks keelenõuandeid SIIT.

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Viljandi Pärimusmuusika Ait

Viljandi Pärimusmuusika Ait on mõnus koht, kuhu tulla kontserdile, loengusse, seminarile, konverentsile, tähtpäevi pidama ning vaadet ja õhkkonda nautima. Asume Viljandi südames, Viljandi Lossimägedes ja 360-kraadine postkaardivaade on hinna sees.

Pidupäev ajaloolises Roseni Tornis

Eksklusiivsed peoruumid - Roseni Torni väga hea asukoht südalinna tuiksoonel, kaasaegne esitlustehnika ning suurepärane ajalooline interjöör loovad mõnusa keskkonna erinevateks sündmusteks.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara