KEELENÕU: kas pühadesoovid kirjutatakse läbiva suure või väikese esitähega?

Eesti keeles on pühade ja tähtpäevade nimetused väikese esitähega, välja arvatud nendes esinevad nimed.
Eesti keeles on pühade ja tähtpäevade nimetused väikese esitähega, välja...

Kas Soovin Häid Jõule! mõjub löövamalt kui Soovin häid jõule!? Viimasel ajal on levinud õnnesoovide kirjutamine läbiva esisuurtähega. Kõige tuntumad neist on mõistagi Head Uut Aastat!, Häid Jõule! ja Palju Õnne Sünnipäevaks!.

Seda, kust see komme tuleb, pole vaja öeldagi. Õnnesoovide kõrval või nende toel levib aga ka pühade, tähtpäevade ja lipupäevade esisuurtäheline kirjapruuk, eks ikka inglise keele eeskujul, kirjutab keeletoimetaja Helika Mäekivi.

Tuletagem siis meelde, et eesti keeles on pühade ja tähtpäevade nimetused väikese esitähega, välja arvatud nendes esinevad nimed. Sealjuures on ükskõik, kas see püha või tähtpäev pärineb rahva- või kirikukalendrist või on seotud meie riigi või maailmaga – kõigile kehtib üks reegel.

Et oleks veel selgem, võtkem tuntumad päevad 2016. kalendriaasta järgi läbi.

uusaasta, vabadussõjas võidelnute mälestuspäev, kolmekuningapäev, nuudipäev, taliharjapäev, tõnisepäev, Tartu rahu aastapäev, küünlapäev, valentinipäev, sõbrapäev, vastlapäev, tuhkapäev, iseseisvuspäev, naistepäev, emakeelepäev, paastumaarjapäev, palmipuudepüha, karjalaskepäev, vaikne neljapäev, suur reede, lihavõttepühad, esimene ülestõusmispüha, jüripäev, kevadpüha, volbriöö, esimene nelipüha, Euroopa päev, emadepäev, lastekaitsepäev, Eesti lipu päev, võidupüha, jaanilaupäev, jaanipäev, seitsmemagajapäev, heinamaarjapäev, seitsmevennapäev, jaagupipäev, lauritsapäev, taasiseseisvumispäev, pärtlipäev, teadmistepäev, vanavanemate päev, madisepäev, mihklipäev, luukapäev, hingedepäev, isadepäev, mardipäev, kadripäev, esimene advent, andresepäev, nigulapäev, toomapäev, jõululaupäev, esimene jõulupüha, jõulud, jõulupühad, aastavahetus

Suure esitähe reeglivastane kasutamine ei tee eesti keeles püha suuremaks, õnnesoovi võimsamaks ega soovijat vägevamaks. Samuti ei näita see mingit erilist omapära, nagu vahel arvatakse, sest ega võõralt laenamine pole kuigi originaalne. Pigem võiks proovida õnne- või pühadesoovi oma keele vahenditega nii põnevalt ja huvitavalt edastada, et see jääb terveks aastaks meelde.

Autor: Helika Mäekivi, keeletoimetaja
Allikas: Päevakera Tekstibüroo

Loe lisaks keelenõuandeid SIIT.

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine