KEELENÕU: kas pühadesoovid kirjutatakse läbiva suure või väikese esitähega?

Eesti keeles on pühade ja tähtpäevade nimetused väikese esitähega, välja arvatud nendes esinevad nimed.
Eesti keeles on pühade ja tähtpäevade nimetused väikese esitähega, välja...

Kas Soovin Häid Jõule! mõjub löövamalt kui Soovin häid jõule!? Viimasel ajal on levinud õnnesoovide kirjutamine läbiva esisuurtähega. Kõige tuntumad neist on mõistagi Head Uut Aastat!, Häid Jõule! ja Palju Õnne Sünnipäevaks!.

Seda, kust see komme tuleb, pole vaja öeldagi. Õnnesoovide kõrval või nende toel levib aga ka pühade, tähtpäevade ja lipupäevade esisuurtäheline kirjapruuk, eks ikka inglise keele eeskujul, kirjutab keeletoimetaja Helika Mäekivi.

Tuletagem siis meelde, et eesti keeles on pühade ja tähtpäevade nimetused väikese esitähega, välja arvatud nendes esinevad nimed. Sealjuures on ükskõik, kas see püha või tähtpäev pärineb rahva- või kirikukalendrist või on seotud meie riigi või maailmaga – kõigile kehtib üks reegel.

Et oleks veel selgem, võtkem tuntumad päevad 2016. kalendriaasta järgi läbi.

uusaasta, vabadussõjas võidelnute mälestuspäev, kolmekuningapäev, nuudipäev, taliharjapäev, tõnisepäev, Tartu rahu aastapäev, küünlapäev, valentinipäev, sõbrapäev, vastlapäev, tuhkapäev, iseseisvuspäev, naistepäev, emakeelepäev, paastumaarjapäev, palmipuudepüha, karjalaskepäev, vaikne neljapäev, suur reede, lihavõttepühad, esimene ülestõusmispüha, jüripäev, kevadpüha, volbriöö, esimene nelipüha, Euroopa päev, emadepäev, lastekaitsepäev, Eesti lipu päev, võidupüha, jaanilaupäev, jaanipäev, seitsmemagajapäev, heinamaarjapäev, seitsmevennapäev, jaagupipäev, lauritsapäev, taasiseseisvumispäev, pärtlipäev, teadmistepäev, vanavanemate päev, madisepäev, mihklipäev, luukapäev, hingedepäev, isadepäev, mardipäev, kadripäev, esimene advent, andresepäev, nigulapäev, toomapäev, jõululaupäev, esimene jõulupüha, jõulud, jõulupühad, aastavahetus

Suure esitähe reeglivastane kasutamine ei tee eesti keeles püha suuremaks, õnnesoovi võimsamaks ega soovijat vägevamaks. Samuti ei näita see mingit erilist omapära, nagu vahel arvatakse, sest ega võõralt laenamine pole kuigi originaalne. Pigem võiks proovida õnne- või pühadesoovi oma keele vahenditega nii põnevalt ja huvitavalt edastada, et see jääb terveks aastaks meelde.

Autor: Helika Mäekivi, keeletoimetaja
Allikas: Päevakera Tekstibüroo

Loe lisaks keelenõuandeid SIIT.

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Maxima is looking for a MANAGING BOARD ASSISTANT

Maxima Eesti OÜ

13. märts 2018

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine