Palgaootus on kasvanud 8,3%

Palgainfo Agentuuri tööturu- ja palgauuringu värsked tulemused näitavad, et koos töötasuga on kasvavad ka palgaootused. Keskmine netopalga ootus on aastaga kasvanud 8,3% (1456-eurole). Mediaan netopalga ootus, millest pooled töötajad soovivad rohkem ja pooled vähem palka saada, kasvanud ei ole, olles jätkuvalt 1200 eurot kätte.

Palgainfo Agentuuri poolt avaldatud töötajate palgaootus on tavapäraselt 30% suurem kui saadav töötasu ja iseloomustab palka, mille pakkumisel on enamus töötajaid valmis töökohta vahetama. Palgaootus on kasvanud rohkem seadme- ja masinaoperaatorite ning müügi- ja teenindustöötajate ametirühmas.
Tööandjate jaoks tähendab töötajate rahulolu ja toimetuleku kasv ka lojaalsuse kasvu, mis on positiivne ja aitab töötajaid ettevõttes hoida. Teisalt muudab see uute töötajate värbamise keerulisemaks ja kallimaks.
Põhipalga kõrval on töötajate rahulolematus suurem lisatasude teenimisvõimaluse ja tööandja pakutud soodustuste osas – lisatasudega ei olnud rahul 47% 2016. aasta sügiseses uuringus osalejatest ja soodustustega 42% töötajatest.
Rahulolu lisatasude teenimisvõimalusega mõjutab eelkõige see, kas töötajal on üldse võimalus lisa teenida. Töötajatest, kellele ei oldud viimasel kuuel kuul lisatasusid makstud, olid oma lisatasude teenimise võimalusega rahulolematud 64%. Töötajatest, kes olid viimasel kuuel kuul saanud lisatasusid, oli lisatasude teenimisvõimalusega rahul 40%, kolmandik (33%) aga ei olnud rahul. Seega võivad lisatasude teenimisvõimalusega rahulolematust mõjutada ka muud tegurid peale selle, kas neid üldse makstakse.
Rahulolematust lisatasude teenimisvõimalusega võib tekitada lisatasude suur kõikumine, mis loob majanduslikku ebakindlust. Samuti võib rahulolematuse põhjuseks olla lisatasu suurus, mis ei motiveeri pingutama. Kui töötaja ei taju, et tema pingutuse ja lisatasu vahel on seos või kui lisatasu tajutakse ebaõiglasena, siis võib ka see olla üks rahulolematuse põhjus.
44% töötajate hinnangul ei ole nende lisatasu piisavalt suur, et motiveerida pingutama. 42% lisatasu saanutest leidis, et lisatasu suurus ei olene otseselt nende tööpanusest. Kolmandiku (33%) töötajate hinnangul ei ole lisatasude süsteem õiglane.
Tasustamise üks oluline osa on ka soodustused, mis aitavad kommunikeerida organisatsiooni väärtusi ja siduda töötajaid organisatsiooniga. Soodustuste pakkumine peaks suurendama töötajate rahulolu ja lojaalsust. Palgainfo Agentuuri uuringud näitavad aga, et lisatasude teenimisvõimaluse kõrval on soodustusega rahulolu kõige madalam – uuringus osalenud töötajatest 42% ei olnud rahul tööandja pakutud soodustustega.
Soodustustega rahulolu on seotud sellega, milliseid soodustusi üldse pakutakse, kuivõrd vastavad need töötaja eelistustele ja kas töötaja neid reaalselt ka kasutab. Soodustuste kasutamist võib takistada suur omaosaluse määr või teadmatus sellest, milliseid soodustusi organisatsioon pakub. Nimetatud tegurite kõrval on aga oluline küsimus ka see, kas töötaja tajub neid tööandja kingitusena või pigem inimõigusena.
Uuringus osalenud töötajatel paluti märkida, kuivõrd nad nõustuvad organisatsiooni soodustuste pakkumist iseloomustavate väidetega. Tulemustest on näha, et suurem osa (66%) töötajatest peab end informeerituks organisatsiooni pakutud soodustustest. Küsimus ei ole ka omafinantseeringus: üle poolte (56%) töötajatest ei pea liialt kõrget omaosalusmäära takistuseks soodustuste kasutamisel. Pigem võib rahulolematuse taga olla see, kas tööandja pakub piisavalt töötaja eelistustele vastavaid soodustusi. Üle poole (57%) uuringus osalenud töötajatest leidis, et soodustusi pakutakse ebapiisavalt ja 53% märkis, et soodustused ei vasta üldse või pigem ei vasta tema eelistustele.
Palgainfo Agentuur küsitleb tööandjaid, töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis: novembris 2016. aastal korraldatud uuringus osales 11 255 töötajat ja tööotsijat ning 404 organisatsiooni. Palgainfo Agentuur pakub ka töötasude turuvõrdlust ning väljavõtteid ja erianalüüse uuringute andmebaaside põhjal.

Osale arutelus

  • Allikas: www.cvkeskus.ee

    Allikas: www.cvkeskus.ee

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

V nagu vesi ja vaba aeg

V on veemõnude ja vaba aja veetmise element, mis märgib kõike võrratut ja vajalikku. Hotellist, spaast, restoranist, kohvikust ja konverentsikeskusest koosnev kompleks on koht, kus unustad kõik üleliigse ja pühendud vaevata kõigele, mis elus tegelikult oluline on. Hea tervis. Head inimesed. Hea tuju.

Strand SPA & konverentsihotell trumpab konkurendid üle rikkaliku kogemustepagasiga

Lääne-Eesti suurimal konverentsikeskusel on 25 aastat kogemusi ürituste korraldamises. See fakt saadab kindla sõnumi klientidele – võimekas ja usaldusväärne, professionaalne ja kvaliteetne. Just selline koostööpartner on Strand.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine