Peavalu põhjus peitub meis eneses

Vaimne ja emotsionaalne stress nii meis endis kui meid ümbritsevas keskkonnas ning sellest tingitud organismi kurnatus ja häiritud vastupanuvõime on peavalude tekkeks soodus pinnas.
Vaimne ja emotsionaalne stress nii meis endis kui meid ümbritsevas keskkonnas...

Võiks arvata, et mis see peavalu ikka on — üks valuvaigisti ja peagi on piinav tunne kadunud. Tegelikkus on aga hoopis teine: nii nagu valu kirjeldamiseks ei ole ühtset valuaistingut, ei ole selle tekkimisel ka vaid üht kindlat põhjust.

Ida-Tallinna Keskhaigla peavalukabinetis patsiente vastu võttev dr Toomas Toomsoo sõnab alustuseks, et arst saab tema juurde tulevat patsienti aidata parimal moel vaid siis, kui inimene tema peas võimutsevat valu kirjeldada suudab. Seepärast algab patsiendi abistamine ennekõike vestlusest, valu olemust kirjeldavate suunavate ja selgitavate küsimustike täitmisest ning nende analüüsimisest, vajalike protseduuride läbiviimisest. Alles seejärel saab asuda inimesele sobivat ravi soovitama.

Valuga ei pea leppima

Neuroloogi sõnul on peavalu põhjuseid tegelikult väga mitmeid. Kui tavainimene teab enamasti vaid migreeni ning naiste puhul peetakse seda vahel ka hormonaalsete muutustega seoses olevaks, siis on ka neid, kes tulevad arsti jutule, arvates, et neid kimbutab ajukasvaja. Siinkohal ütleb dr Toomsoo kõigi peavalu käes vaevlejate lohutuseks, et tema ei ole ühegi kaebleja puhul seda diagnoosi panema pidanud. Pigem peituvad peavalu põhjused mujal.

Kindlasti ei ole peavalu kunagi tühine, lihtsalt mööduv nähtus. Samas ei pea sellega ka leppima. Need, kes selle murega arstile pöörduvad, on tihti kannatanud elurütmi ja tegevusi piiravate valusööstude käes juba pikemat aega. Patsientide sekka on viimastel aastatel lisandunud lisaks naistele hulgi mehi. Valu ei vali nimest ning häda ei anna häbeneda — kindlasti ei saa peavalu pidada ka vanemate inimeste puhul paratamatuseks.

Kuid tagasi küsimustike juurde. Valu diagnoosimiseks ei piisa vaid sellest, kui patsient sõnab, et ta pea valutab. Selleks, et selgeks teha, millest võib valu tingitud olla, milline on inimese elustiil ning kui kaua ja kui tugeva peavalu käes ta on vaevelnud, on arstil tarvis teada täpsemalt inimese igapäevaelu ja valust tingitud piirangute kohta. Just patsiendiga vesteldes, temalt tagasisidet saades on võimalik teha järeldusi valu olemuse ja põhjuste kohta.

Neuroloogi sõnul jagunevad peavalud primaarseteks ja sekundaarseteks. Sekundaarse peavaluga on tegu siis, kui patsient kogeb tema jaoks uut peavalu tüüpi, mis on ajutiselt seotud mõne teise tervisehäirega, mille kohta on teada, et see võib põhjustada peavalu. Primaarse peavalu diagnoos eeldab alati mõne teise põhjuse välistamist. Primaarne peavalu ei ole tingitud närvisüsteemi kahjustusest ning selle eristamine erineb ainuüksi patsiendi kaebuste ja nende olemuse analüüsimisel. Tänapäevaste aparaatide ning uurimismeetodite kasutamine esmase diagnoosimise käigus ei ole alati vajalik, kuid see võib osutuda teinekord peavalude eristamisel otstarbekaks.

Kõige enam on patsientidel erinevatest infektsioonidest — näiteks põskkoopapõletik — tingitud peavalusid. Ka silmapatoloogiate või puukentsefaliidist tingitud peavalud pole haruldus. Samuti võib olenevalt elustiilist kimbutada patsienti pingepeavalu, mis teatud olukordades võimendub ning põhjustab probleeme. Kindlasti ei tasu peavalude tekkimisel karta kohe kõige hullemat ehk ajukasvajat — see avastatakse reeglina hoopis muude analüüside käigus ning ootamatult.

Vahel tuleb naispatsiente suunata hoopis günekoloogile, sest just hormonaalsed muutused ning nendest tingitud vaevused võivad põhjustada igakuiseid peavalusid. Õige raviga on sellisest peavalust võimalik pääseda õige pea.

Migreeni näol on tegu ühe levinuma peavaluga, mille puhul on rohkem või vähem inimese elurütm häiritud pikema haigushoo ajaks. Migreenihoog võib kesta mitu päeva, mille jooksul inimene tajub vähemalt üht alljärgnevatest sümptomitest: iiveldus ja/või oksendamine, valguskartus, helikartus. Paljudel inimestel avaldub ilmne seos bioloogiliste ning sotsiaalsete tsüklite vahel — siit sellised käibenimetused nagu suvemigreen, menstruaalne migreen, pingelanguse migreen, nädalalõpumigreen. Lisaks peavalule võivad ilmneda meeleolukõikumised eufooriast depressioonini, liigsöömine, unetus või liigunisus.

Valu põhjus leidub meis eneses

Kindlasti on lisaks ravimite abil saadavale leevendusele suure tähtsusega see, millest konkreetsel inimesel peavalu ikkagi tekib ning kuidas ja kas seda ehk kuidagi oma elurütmi muutes leevendada saaks.

Vaimne ja emotsionaalne stress nii meis endis kui meid ümbritsevas keskkonnas ning sellest tingitud organismi kurnatus ja häiritud vastupanuvõime on peavalude tekkeks soodus pinnas. Parim viis peavalude vältimiseks on vältida stressiolukordi ning püüda lõõgastuda. Inimene ei peagi suutma kõike, endale tuleb anda võimalus puhata ja vahel ka tunnistada lüüasaamist. See, kuidas püüame maailmale näidata, kui tugevad oleme, ei ole lahendus — ühel hetkel hakkab organism märku andma, et kõik ei ole kõige paremas korras.

Kõige paremini aitavad erinevad lõõgastumistehnikad, murede kirjapanek, aktiivne liikumine ja sport, mõni tore harrastus-hobi ning loomulikult tuleb jälgida seda, mida suhu pistame. Toit määrab paljuski selle, kes oleme ja kuidas end tunneme. Peavalude tekkides tuleks välistada allergiate olemasolu — vahel võib olla peavalust vabanemise lahenduseks just nimelt mõne allergilise toidu eemaldamine menüüst. Selliste toiduainete hulka kuuluvad näiteks piim, nisu, šokolaad, muna, riis, kala, pähklid, erinevad puu- ja juurviljad, alkohol, kohv jne. Vältida tuleks pikemaajalist valuvaigistite tarbimist — vahel võivad ka need mõjuda vastupidiselt ning selle asemel, et peavalu maandada, seda hoopis võimendada.

Kindlasti võiks peavalude ilmnedes lasta end kontrollida perearstil ning uurida, kas ehk organismis pole vajaka magneesiumi, liitiumi ja/või elutähtsaid rasvhappeid — vahel võib just lisaannuste manustamine leevendada migreenisümptomeid. Toidulisandid ei asenda täisväärtuslikku toitumist, kuid vahel võib neist abi olla.

Mis aga kõige tähtsam — ärge jääge oma peavaluga üksi! Enamasti on peavalule ravi olemas ning elu ilma peavaluta on kordi nauditavam, kui sellega lihtsalt leppides.

Allikas: itk.ee

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Küsitlus

Kas osaled võistlusel PARIM SEKRETÄR 2018?

  • Osalen ise
    0%
    0%
  • Soovitan kolleegi
    0%
    0%
  • Soovitan tuttavat sekretäri
    0%
    0%
  • Ei osale ega soovita, kuid jälgin võistlust veebis
    40%
    40%
  • Ei osale ega soovita
    50%
    50%
  • Muu
    10%
    10%

Valdkonna tööpakkumised

Maxima is looking for a MANAGEMENT BOARD ASSISTANT

Maxima Eesti OÜ

22. aprill 2018

Maxima otsib BÜROOJUHTI

Maxima Eesti OÜ

24. aprill 2018

Teabevara