9. veebruar 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

5 nõuannet mõjuvaks esinemiseks

Suurepärane kõne või esitlus ei sünni kunagi juhuslikult. Selle taga on peaaegu alati 98% tööd ja julgus võtta vastu väljakutseid ning soov olla täna parem kui eile. Nõuandeid mõjusaks esinemiseks jagab Tartu Ülikooli Ideelabori juht Maret Ahonen.

Eesmärgi seadmine

Õnnestunud esinemise lähtekohaks on kõneleja tahe ja otsus õnnestuda. Nii nagu iga tegevuse planeerimisel, tuleb ka esinemise puhul paika panna soovitud tulemus. Määratle oma esinemise eesmärk ehk see, mis on sinu sõnumi parim tulemus. Eesmärgi seadmisel  mõtle selle peale, kes on sinu kuulajad ja miks nad on tulnud sind kuulama.

Ettevalmistus - pane ennast kuulaja rolli

Mida paremini suudame mõista kuulaja vajadusi, seda suuremat huvi suudame tekitada oma sõnumi vastu ja olenevalt eesmärgist informeerida ja/või veenda kuulajat tegutsema.

Järgmine samm on info kogumine ja ettevalmistus. Ettevalmistus ei pruugi tähendada slaididele info kandmist, sest üsna sageli pole slaide vajagi. Ainuke, kes slaide vajab, võib olla esineja ise. Näiteks, põhjendas üks esineja teksti rohkust oma slaididel väitega: „Mul võib midagi meelest ära minna!“. Sellisel puhul võiks esinemise ka ära jätta ja kuulajatele infokiri saata. Kui aga oled otsustanud esineda kõnega, siis püüa end kuulaja rolli asetada ja mõtle hoolikalt, kui palju infot slaidil esitada või kas üldse slaide kasutada.

Liigenda oma sõnum

Sõnumi liigendamisest võidab nii kõneleja kui ka kuulaja, sest mõtete loogiline struktuur lihtsustab mõistmist. Olenevalt olukorrast ja teemast on sõnumi liigendamisel mitmeid võimalusi, näiteks probleem-lahendus, teooria-praktika jms. Üldine ootus on, et räägi lugu, millel on algus, keskpaik ja lõpp.

Väljenda ennast selgelt ja usutavalt

Suurepäraselt ettevalmistatud sõnum ei pruugi aga kuulajateni jõuda, kui esineja ei suuda mingil põhjusel end selgelt väljendada. Meist keegi pole täiuslik, kuid mida paremini esineja teab, millest ja miks ta kõneleb, seda selgem on eneseväljendus.

Lisaks selgele eneseväljendusele on märkimisväärne roll ka usutavusel. Usutavus tuleneb esineja oskusest juhtida oma emotsioone ja leida loomuomane esinemislaad. Heaks esinejaks olemine tähendab iseendaks jäämist.

Harjuta, harjuta, harjuta!

Meistriks ei saada üleöö, suurepärase tulemuse tagab harjutamine! Mõne jaoks tähendab harjutamine hääleharjutusi, teine peab vajalikuks kogu esitlus või ava- ja lõppsõna pähe õppida, kolmas peab lugu videotreeningust. Oluline polegi mitte see, kuidas harjutada, tähtis on, et sa tead, miks sa seda teed ja miks see sulle korda läheb.

Autor: Tartu Ülikooli Ideelabori juht Maret Ahonen

Allikas: www.invicta.ee

"Heaks esinejaks olemine tähendab iseendaks jäämist."

Maret Ahonen, Tartu Ülikooli Ideelabori juht

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700