Autor: Allikas: www.aripaev.ee • 22. mai 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Palgaläbirääkimistest kõneleva raamatu “Fearless Salary Negotiation” autor Josh Doody jagab töökuulutuste portaalis Glassdoor nõu, kuidas selline vestlus edukalt üle elada. “Arutelu palga üle on koostöö ja eduka koostöö võti on hea suhtlusoskus,” ütleb ta. “Väga oluline on ennast selgelt väljendada, et vältida kaheti mõistmist, mis võib teha olukorra keerulisemaks ja läbirääkimisi aeglustada.”

Selle asemel et, lihtsalt soovitada, mida öelda, hoiatab Doody võimalike ohukohtade eest, mida parima palga püüdmisel vältida. Seega siin on üheksa asja, mida mitte kunagi palgaläbirääkimistel öelda.

1. “Praegu” nagu “Praegu ma teenin…”

Üks tüüpilisemaid küsimusi, mida värbajad tööotsija käest küsivad, kõlab umbes nii: “Milline on praegu sinu palk ja kui palju loodad meie juurde tööle tulles saada?” Ärge minge selle küsimuse õnge. Doody nimetab seda kardetud palgaküsimuseks, mis on tema hinnangul petlik, sest tavaliselt küsitakse seda üsna intervjuu alguses ja paljud kandidaadid ei pea seda palgaläbirääkimiste osaks, kuigi see seda kindlasti on.

“Sellele küsimusele kindla numbriga vastamine võib muuta tõhusa läbirääkimise hiljem väga keeruliseks, sest see võib kandidaadi lõksu ajada,” leiab Doody. Ükskõik kumma kindla numbri avaldamine tähendab, et järgnevad pakkumised on väga tõenäoliselt selle numbriga seotud. Võib-olla see ettevõte oleks valmis pakkuma palju kõrgemat palka, kui mainitud summa.

2. “Soovitud” nagu “Minu soovitud palk oleks…”

Veel kord – ärge avaldage oma praegust ega soovitud palka! Selle vea parandamine on keeruline.

Üks viis nende numbrite lõa otsast pääsemiseks on Doody hinnangul vaadata motivatsioonipaketi puudujääke. Kui näiteks puhkusetasu, boonused või muu taoline valmistavad pettumuse, saab kasutada neid põhjusena, miks kompensatsiooniks suuremat palka küsida.

Palganumbri küsimusele soovitab Doody vastata näiteks nii: “Mul on ebamugav oma praegusest palgast rääkida. Eelistan keskenduda sellele, millist väärtust suudan teie ettevõttele lisada, mitte kui palju mulle makstakse praeguses töökohas. Mul ei ole konkreetset palgasoovi ja teie teate paremini, millist väärtust minu oskused ja kogemused saavad teie ettevõttele pakkuda. Ma tahan, et see käik oleks minu jaoks suur samm edasi nii vastutuse kui ka kompensatsiooni mõttes.”

3. “Vabandust”

“Läbirääkimine on ebamugav ja me kaldume loomu poolest keerulise vestluse nurki siluma,” ütleb Doody. Vabandamine võib tema sõnul jätta teisele poolele mulje, et olete valmis taanduma. Läbirääkimiste ajal pole vaja vabandada.

4. “Ei” ja teised negatiivsed sõnad

Läbirääkimiste kestel tasub järjepidevalt oma olukorda parandada ning selleks tuleb Doody sõnul vältida negatiivse varjundiga sõnu ja keskenduda positiivsele. Selle asemel et öelda “ei, mulle nii ei sobi”, kus on lausa kaks eitust, võiks öelda “mulle sobib paremini…”. Negatiivsed sõnad tõmbavad tempo alla ja võivad tekitada seinu, mis teevad koostöö raskeks. Ainult positiivsete sõnade kasutamine on esialgu keeruline, kuid harjutades läheb see lihtsamaks.

Järgnevad viis soovitust leiad uudisteportaalist Äripäev.