Restoranitest: Rõõm ja valik Tartu Aleksandri tänaval

testtest
Sisekujunduse poolest on Joyce üks Tartu elitaarsemaid söögikohti.

Uue Tartu restorani Joyce nimi on kokku pandud ingliskeelsetest sõnades joy (rõõm) ja choice (valik), teatab kodulehekülg. Konstruktsioon on keeruline, nii et isegi telefonitsi broneerimisel pidas teenindaja vajalikuks nime tähthaaval veerida.

Menüü on loominguliselt kirju, kokk segab mandreid ja maid. Mõnedki komponendid ja menüü napp kirjaviis eeldavad keskmisest teadlikumat restoranikülastajat.

Maitseid loovad wakame, safran, parmesan (ka must parmesan), kale, mis võiks parema arusaamise huvides küll eestikeelset lehtkapsa nime kanda, tahini kaste, aga ka kodune pruunistatud või ja karulauk. Juba suupistevalik annab ettekujutuse peakoka ampluaast: sealihakroketid, pardiburger, bimi tempura. Ka eel-, pea- ja magusroad on põnevad ja koka loominguline stiil paljutõotav, kuid nii maitsete täpsusel ja kokkukõlal, teenindusel kui ka menüü informatiivsusel on veel arenguruumi.

Menüü eeldaks sujuvamat suhtlust

Menüü keel on lakooniline, annab teda ­ainult põhikomponendid, kuid mitte lisandeid ja valmistusviise. Sellise stiili üheks plussiks peetakse teenindaja-teenindatava vahelise suhtluse aktiveerimist: napp informatsioon paneb lisa küsima ja annab teenindajale võimaluse köögikunstist pikemalt rääkida. Meie teenindaja polnud eriti kompetentne ega jutukas, nii et sealihakroketite olemus jäigi ebamääraseks. Menüü lubas kimchi’t, aga seda ei leidnud kusagilt, pidin ettekandja uuesti appi kutsuma: see 
olla koos lihaga kroketiteks veeretatud. Ehk oligi, kuid maitses selle hapukas-vürtsikaid noote ei õnnestunud tabada.

Menüüs on esindatud ka meie rahvuskala räim, kuid millegipärast on selle roa nimetus saanud jutumärgid – “Eesti rahvuskala”. Keelereeglid ütlevad, et jutumärkidesse pannakse sõnad, millele antakse tavatu või pilkeline tähendus või mida tuntakse tugeva stiilihälbena. Ei tahaks uskuda, et tubli peakokk meie räime pilgata oleks tahtnud, taldrikule oli ta seatud igatahes vägagi lugupidavalt: sibulalt maitset saanud, lisandiks õrnalt suitsutatud peet, kaunistuseks röstitud leivapuru.

Koduse räimeroa järel mõjus safranikastme, hiidkreveti ja musta parmesaniga vürtsikas pastaroog otsekui eksootiline maitsepomm. Pastalt ei oska erilist tulisust oodata, kuid seekord oli seda sel määral, et oleks väärinud kas menüüs või ettekandjalt äramärkimist. Aasia restorani menüüs oleks nii vürtsikas roog saanud hoiatuseks kaks, võib-olla isegi kolm tšillipiprakauna. Mulle teravus meeldib, see ei seganud nautimast eriliselt hõrku krevettidega kohapeal valminud pasta rustikaalsust, erilise mulje jättis tugev safran. Sama jõuline kui maitse, oli ka selle roa värvipalett: safranikollane, krevetiroosa, söemust.

Taaselustatud linnaruum

Sisekujunduse poolest on tegemist Tartu ühe elitaarsema söögikohaga, kuid hinnatase õnneks nii elitaarne pole. Esialgu tundub, et uus, alles kevadel avatud restoran on veel suuremal osal linlastel ja turistidel avastamata. Asukohtki suhteliselt ootamatu – Kvartali kvartalis asuva söögikoha sissepääs on Aleksandri tänavalt. Kunagi linna kaubanduslike peatänavate hulka kuulunud Aleksandri tänav on viimase poolsajandi jooksul olnud üks südalinna koledamaid ja kõledamaid. Nüüd on ilme tasapisi muutuma hakanud, kuid tõenäoselt võtab aega, enne kui linlaste teadvusse jõuab ja käiguteed taas sinnani ulatuma hakkavad.

Hiljuti Äripäeva tunnustava märgi pälvinud restoranid

„Äripäev soovitab” kleepsu pälvivad alates 2016. aastast söögikohad, mis saavad restoranitestis kokku 25 või rohkem punkti.

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Nelja Energia AS otsib BÜROOJUHTI

Manpower OÜ

19. november 2017

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine